Costa Rica jalgpallile aitas 20. sajandi alguses hoo sisse lükata katoliku kirik, mis püüdis taastada oma vähenevat mõjuvõimu. Nii aitasid kirikuisad luua jalgpalliklubisid, mänguplatse ja korraldada mänge. Sageli käis sellega kaasas soov mäng peatada ja vahendada inimestele jumalasõna. Mõistagi ei meeldinud see mängijatele ega publikulegi. Õige pea sai inimeste jaoks uueks jumalaks hoopis jalgpall. Staadionitribüünidele jõudis rohkem inimesi kui missale. Jalgpalli areng oli meelepärane ka riigile, mille sooviks oli preestrite mõju rahva hulgas vähendada. Nagu mujalgi Ladina-Ameerikas, kaotas kirik palju oma staatusest just jalgpalli populaarsuse tõttu.

Tänapäeval asendab jalgpall Costa Ricas puuduvat sõjaväge – just nii rahvas armastabki rääkida: meil pole armeed, meil on ainult jalgpallurid.

Vaata pikemalt videoklipist!