Schwede ajaloonurk: kuidas pagulased tõid Austraaliasse jalgpalli
Kogu jalgpalli MM-i jooksul on ERR-i spordiportaalis jalgpalliajakirjanik Indrek Schwede ajaloorubriik, mis on ühtlasi ka osa jalgpallistuudio mängueelsest sissejuhatusest televisioonis. Sel korral räägib Schwede Austraaliast.
Jalgpall on Austraalias küll harrastatuim spordiala, kuid jääb populaarsuselt ja tähtsuselt alla Austraalia jalgpallile, ragbile ning Austraalia ragbile. Jalgpalli juurdumist Rohelisel mandril takistas Austraalia kaugus emamaast ning tung Suurbritanniast erineva enesemääratluse järele.
Teise maailmasõja järgsetel kümnenditel saabus Austraaliasse Vanast maailmast, eriti mandri-Euroopast, miljoneid pagulasi, kes mängisid jalgpalli. Nende marginaalne positsioon ühiskonnas soodustas jalgpalli kui teisejärgulise ja võõrapärase mängu kuvandi püsimist. Itaaliast, Kreekast, Jugoslaaviast, Poolast, Hollandist, Saksamaalt jm pärit immigrandid tõid kodumandrilt kaasa sealsed omavahelised vastuolud, mis väljendusid nendevahelistes jalgpallimatšides.
Kolmel korral, viimati 1996. aastal keelustas Austraalia Jalgpalliliit rahvusele viitavad klubinimed oma võistlussarjades. Keelati ka etnosele viitavad sümbolid klubide logodel. Eesmärgiks oli vähendada rahvustevahelist agressiivsust ja muuta mängu kuvandit anglosaksi päritolu austraallaste seas positiivsemaks.
Jalgpalli abil on inimesed ja institutsioonid Austraalias keeldunud loobumast oma identiteedist ja väljendanud oma tahet mitte assimileeruda. Multikulti ja rahvuslikud erinevused pole Austraalia jalgpallis aga aktsepteeritud.
Vaata pikemalt videoklipist!