Siret Luik: Vene sportlased marssisid intervjuude alast läbi
PyeongChangi taliolümpial jäähokiareenil pressitööd koordineerinud vibusportlase Siret Luige sõnul andis suurvõistlustel töötamine huvitava ja väärtusliku kogemuse.
Kuidas sa talvise olümpiakogemusega rahule jäid, kui paljude ajakirjanikega sa kokku puutusid ja kas hokimehed olid vahel sinu peale ka vihased?
"Kuu aega oli tõesti sellist päris tihedat töö tegemist. Mis kogemuse see mulle päriselt andis – ma arvan, et mul on vaja paar puhkepäeva seda seedida, mis sealt kõik kokku tuli. Igal juhul väga kihvt, põnev kogemus ja see mulle väga meeldis."
"Vene sportlased aeg-ajalt lihtsalt marssisid läbi intervjuude ala ja ei andnud intervjuusid. Kas keegi minu peale isiklikult pahane oleks olnud – seda ma ei usu hästi."
Kelle vastu kõige suurem huvi oli? Täna Venemaa sportlastest koosnev võistkond võitis lisaajal Saksamaad, kes olid üllatusele väga lähedale, ja naiste finaalis said ameeriklannad karistusvisetega võidu Kanada üle.
"Ütleks et kõige suurem huvi esmajoones oligi Kanada sportlaste osas, sest nad olid väga suured soosikud. Peale seda kui poolfinaalis sakslased nad alistasid, muutus sakslaste pressiala tunduvalt tihedamaks ja isegi treeningu järgselt anti 50 minutit intervjuusid. Sakslastest sai peale seda number üks staar."
Kuidas meeskonnad pressialas käitusid? Kas nägid seal ka midagi veidrat, mida vibu tiitlivõistlustel pole oma sportlaskarjääri jooksul näinud?
"Ma ei oska öelda midagi sellist, mida ma pole tingimata varem kohanud, aga kindlasti on erinevusi selle osas, et tegu on võistkonnaalaga ja vibusport on enamasti ikkag individuaalala. Väga positiivne üllatus oli see, et enamik sportlasi andsid väga vabalt intervjuusid – ei olnud sellist keeldumist ja kõik olid väga sõbralikud. Kõik sujus hästi."
See oli väga tugeva meediatungiga turniir, sul jagus tööd kõvasti. Kas tehti juba uus ettepanek ka?
"Niivõrd kuivõrd väike pakkumine on nüüd paraolümpia ajaks ka juba tulnud, aga ma pean seda natukene seedima, et mis sellest saab."
Sai sinust ka kõva hokifänn?
"Kindlasti suurem kui ma enne olin, väga põnevad mängud olid – eriti need viimased tasavägised, mis lisaajale läksid. See tegi minust suurema hokifänni kindlasti."
Kuidas pileteid müüdi ja miks mõned tribüünid väga tühjad olid?
"Tegelikult hokihallis pidin nentima kurvastusega seda, et kuigi meedia istekohad said täis, siis tribüünidel oli ikkagi väga palju vabu kohti. Eriti oli neid just veerandfinaalides ja poolfinaalides, ma ütleks, et esimeste mängude ajal oli neid isegi vähem. Ma arvan, et põhjus on selles, et piletid olid väga kallid."
Toimetaja: Kristo Tamm