Rahvusstaadioni niitmine tähendab hooldajale pea kümmet kõnnikilomeetrit
Eesti Jalgpalli Liidu jalgpallikeskuse juht Targo Kaldoja juhatab viieliikmelist brigaadi, kelle ülesanne on igapäevaselt hoolitseda meie tähtsaima vutikompleksi eest. Näiteks aastane muruhooldus A. Le Coq Arenal makstab vähemalt 30 000 eurot.
"Viis väljakut on meil naturaalmuruga. Lisaks on kaks kunstmuruväljakut pluss sisehall ehk kokku kaheksa väljakut viie mehega hallata. Aga A. Le Coq Arena rahvusstaadionile paneme natuke suuremat ressurssi," rõhutas Kaldoja intervjuus R2 hommikuprogrammile. "Rohkem seemet, kallimat väetist, niidame käsiniidukitega.
"Harjutusväljakuid niidame tavalise murutraktoriga. Ei kõnni järgi. A. Le Coqi üks niitmine tähendab ühele mehele kaheksa-üheksa kilomeetrit kõndimist. Seda hooajal neli korda nädalas. Kahe mehega niidetakse, kaks ja pool, kolm tundi."
Mis see kõik maksma läheb, ei ole sendi pealt paigas. "See sõltub hooajast, millal pihta hakkab. Tänavune hooaeg hakkas meil pihta aprilli alguses naiste A-koondise mänguga, mida polnud kuskil mujal mängida kui meil," selgitas Kaldoja.
"Veebruaris kühveldasime lumekahuritega 3000 kanti lund A. Le Coq Arena servadesse, siis vedasime kaubikuga kõik välja ja lülitasime alt kütte sisse. Hakkasime pinnast soojendama ja sulatama. Tegime seda umbes viis nädalat. Siis seemned ja hooldused otsa. Aastane hooldus võib olla tavaolukorras 30 000, sel aastal kindlasti natuke rohkem."
Nüüd on kõige tähtsam projekti järgmisel nädalal algav kuni 17-aastaste Euroopa meistrivõistluste finaalturniir. "Selle tarbeks on UEFA palganud ühe Euroopa murukonsultatsioonifirma, kes on käinud kaks korda kõiki mängu- ja treeningväljakuid testimas," lausus Kaldoja.
"Tavakoondise mängude puhul seda ei ole, aga tuleb sul ekspert kuskilt Inglismaalt kohale oma kohvriga ja teeb ära erinevad testid ja annab sulle tagasiside."
"Mänguspetsiifiliselt on väga lihtne. Väljak peab olema mängijatele turvaline, haarduvus piisav, et mängijaid kanda ja muru peab oleme õigele kõrgusele niidetud," loetles ta tingimusi. "Õige kõrgus UEFA ja FIFA regulatsioonides on 20-30 millimeetri vahel. Tippriigid tahavad võimalikult madalat, 22-23, meie A. Le Coq Arenal niidame 27 millimeetri peal."
Suuremaid eeskujusid maailmas on aga keeruline välja tuua, kuna tippstaadionid kasutavad hübriidmuru. "Meil on tegemist puhta naturaalmuruga. Müncheni Bayerni kodustaadion või Manchester City kodustaadion - need on need, kus näed, et seal on armee peal ja iga lible on hoolitsetud," lausus taristuekspert.
Hübriidmuru juures võib olla kasutusel mitu erinevat tehnoloogiat, aga mõte seisneb selles, et murumätas ei tuleks nii kergelt lahti. "Samas hooldamine ja tüki vahetamine on tunduvalt kallim," võrdles Kaldoja. "Seda kõike on võimalik saavutada ka naturaalmuruga, lihtsalt mängukoormus ja kuupäevad panevad asjad paika, kuidas seda on võimalik teha ja mis finantsilised vahendid sul on."
Toimetaja: Siim Boikov




