Eesti sportlased ei võitnud Pariisi mängudel medalit, viimati juhtus see suveolümpial 1996. aastal Atlantas. Nelli Differt saavutas naiste epeevehklemise individuaalturniiril neljanda koha, kaheksa parema sekka tulid nii paarisaeruline neljapaat, kümnevõistlejad Janek Õiglane ja Johannes Erm kui ujujad Eneli Jefimova ja Kregor Zirk.

"Alati, kui Eesti olümpiakoondis välja läheb, on ootus, et koju tullakse medaliga. Ma arvan, et viiepunktiskaalal on hinne neli täiesti adekvaatne. Medalit ei tulnud, aga arvestades, et meil oli väike olümpiakoondis, siis nende keskmine sooritus oli väga hea," rääkis Taimsoo.

Endise sõudja sõnul on nii-öelda "olümpiapohmell" ehk nelja-aastase ettevalmistustsükli kulminatsioon ja sellele järgnev periood omaette nähtuseks, aga seda võivad paljud sportlased väiksemal määral kogeda ka iga-aastaselt. Ka tema pidi suurvõistluste järel taas energiat koguma, et vaimne fookuspunkt oleks uuesti paigas.

"Tõsiasi on, et paljud olümpiaspordialad elavad nelja-aastaste tsüklitena, iga jutt lõppeb alati olümpiaga: "tore on, et nüüd on kaks MM-i minna, aga siis on ikkagi olümpia, peab hakkama vaatama"... vaimne väsimus võib olla väga ränk. Oleneb ka, kuidas see hooaeg on läinud, kui on väga raske hooaeg olnud ja ei ole soovitud tulemusi saavutanud, sooritus jääb lauale, võib minna päris pikka aega, et end uuesti koguda. Mõned on selles paremad, mõned halvemad - minul läks tavaliselt keskmisest rohkem aega, et end koguda," tõdes Taimsoo.

Tokyo olümpiamängude järel tippspordist pausi võtnud Rio OM-pronks Taimsoo lootis mullu suure spordi juurde naastes jõuda ka Pariisi oma viiendatele mängudele, ent otsustas detsembri alguses siiski lõplikult profispordiga hüvasti jätta.

"Viies olümpia oli minu jaoks mõnda aega tagasi väike isiklik eesmärk, aga kuna tähed ei reastunud minu jaoks enam õigesti, tuli sellest loobuda. Tegin vahepeal nalja, et kui viis olümpiat ära teha, oleks iga olümpia eest rõnga ära teeninud - mul jääb nüüd olümpiatätoveering tegemata," rääkis endine sõudja.

Sportlaskarjääri järel on Taimsoo töötanud IT-valdkonnas. "Plaan B oli pärast Tokyo mänge puudu, vaatasin läbi kõik Eesti ülikoolid ja kutsekoolid, et mida üldse saab teha. Kaalusin karjäärivalikuid ja sobrasin ajusagarate vahel, leidsin, et olen natuke koodi kirjutanud, veebilehti disaininud. Läksin seda õppima, olen siiamaani koolis ja loodan, et saan viimase aasta tehtud. Julgustaksin sportlasi sellele mõtlema pigem varem, sest kõik teavad, et tippspordikarjäär võib lõppeda päevapealt," pani Taimsoo inimestele südamele.