Esimene maailmarekord püstitati meeste 1500 meetri vabaujumises, mille võitis ameeriklane Bobby Finke ajaga 14.30,67. Senine tippmark kehtis alates 2012. aastast, kui hiinlane Sun Yang tuli Londonis olümpiavõitjaks ajaga 14.31,02.

Sel alal teise järjestikuse ja ühtekokku oma kolmanda olümpiakulla võitnud Finkele järgnesid itaallane Gregorio Paltrinieri (+3,88) ja iirlane Daniel Wiffen (+8,96).

Naiste 4x100 meetri kompleks teateujumises viidi maailmarekord uude sekundisse, kui USA nelik koosseisus Regan Smith, Lilly King, Gretchen Walsh ja Torri Huske ujus välja aja 3.49,63.

Ameeriklannad edestasid konkurente võimsa edumaaga, pjedestaali madalamatele astmetele pääsenud Austraalia ja Hiina kaotasid vastavalt 3,48 ja 3,60 sekundit.

Meeste seas võidutses Hiina kvartett koosseisus Xu Jiayu, Qin Haiyang, Sun Jiajun ja Pan Zhanle, saades kirja aja 3.27,46. Hõbeda noppis USA (+0,55) ja pronksi teenis Prantsusmaa (+0,92).

Rootslanna Sarah Sjöström ohustas maailmarekordit naiste 50 meetri vabaujumises, kui võitis kuldmedali ajaga 23,71. Sjöström jäi enda nimele kuuluvale tippmargile alla vaid 0,1 sekundiga.

Hõbemedali sai kaela austraallanna Meg Harris (+0,26), kolmas oli hiinlanna Zhang Yufei (+0,49).

Ujumisvõistluste edukaimaks medaliriigiks kerkis USA kaheksa kulla, 13 hõbeda ja seitsme pronksiga. Järgnesid Austraalia (7-8-3), Prantsusmaa (4-1-2), Kanada (3-2-3) ja Hiina (2-3-7). Vähemalt ühe medali teenis 19 riiki.

Kregor Zirk ja Eneli Jefimova jõudsid mõlemad korra finaali. Zirk sai seitsmenda koha 200 meetri liblikujumises, Jefimova saavutas sama lõppkoha 100 meetri rinnuliujumises.