Eesti epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma esitas esmaspäeval vehklemisliidu juhatusele kinnitamiseks nii individuaal- kui naiskonnavõistluseks koondise koosseisu, kuhu Eesti edetabeli põhjal kuuluvad Nelli Differt, Irina Embrich ja Erika Kirpu ning peatreeneri valikul Julia Beljajeva.

Eesti edetabelis teisel tabelireal asetsev Katrina Lehis teatas seepeale pressikonverentsil, et läheb Eesti vehklemisliidu vastu kohtusse ning palub esialgset õiguskaitset, mis kohustaks alaliitu olümpiavõitjat koondisse lisama.

Kohus märkis aga reedel, et vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamine rahuldamisest ei tuleneks Lehisele õigust kuuluda vehklemise EM-koondisesse, mistõttu ei oleks hagi tagamise taotluse rahuldamine kohane meede.

"Vehklemisliidu kohustamine kohtu poolt mingi hageja taotletud kindla sisuga otsuse tegemisele võib olla põhjendamatu ja liigne sekkumine vehklemisliidu autonoomiasse, kui selline kohustus ei tulene vehklemisliidule seaduse alusel. Sellise hagi tagamine, mille rahuldamise tõenäosus ei ole hetkel suur, oleks põhjendamatu," teatas Harju maakohus.

Lehis esitas esmaspäeval Harju maakohtule taotluse hagi tagamise korras peatada vehklemisliidu juhatuse otsuse kehtivus ning kohustada juhatust viivitamatult võtma vastu uus otsus selliselt, et koondisse kuulub nii individuaal- kui ka võistkonnavõistlusel ka Lehis.

Kahekordne olümpiamedalist viitas vehklemisliidu statuudile, mis sätestab EM-i jaoks nn "kolm pluss üks" põhimõtte ehk kolm sportlast Eesti edetabeli alusel ja üks peatreener Kaido Kaaberma valikul. Kohus märkis, et vehklemisliit on selle kinnitanud hilisemate juhatuse otsustega ning süsteem on kehtinud ilma lisatingimusteta.

Vehklemisliit palus Lehise taotluse hagi tagamiseks rahuldamata jätta ning kinnitas, et 2024. aasta EM-i koondise moodustamise kriteeriumid ei ole seotud kuus aastat tagasi vastu võetud otsusega, sest nimetatud otsusega otsusega kinnitati kriteeriumid tähtajaliselt perioodiks 2018 kuni 2020. "Hiljem kehtestati koondise koostamise kriteeriumid veel aastateks 2021 kuni 2022 ning alates 2023 seda korda ei pikendatud ega uut korda kehtestatud ei ole," teatas Harju maakohus.

"Hagi tagamise taotlust lahendades ei hinda kohus hageja ega ühegi teise sportlase varasemaid sportlikke saavutusi ega potentsiaali võimalikult hea sportlik tulemus tulevikus saavutada, vaid üksnes seda, kas hagiavalduses toodud asjaoludel ja põhjendustel esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused hagi tagamiseks," lisas kohus.

Lehis ei esitanud kohtule juhatuse otsust, millega koondise kriteeriumid oleks kinnitatud 2024. aasta kohta ning kohus ei nõustunud ühtlasi Lehise käsitlusega, et kuna juhatuse varasemates otsustes ei ole kriteeriumite kehtivuse tähtaega sätestatud, siis kehtivad need tähtajatult.

Vehklemisliit seletas kohtule, et kriteeriumid kinnitatigi hooaja kaupa, kuna polnud teada järgmiste hooaegade rahaliste vahendite suurus konkreetsemate plaanide tegemiseks.

"Kostja kinnitusel neid hiljem kinnitatud ei ole ja hageja vastupidist tõendanud pole," lisas Harju maakohus. "Isegi kui koondise peatreener sellisest kriteeriumist lähtus, siis ei tähenda see, et kostja juhatus sellest lähtus või et kostja jaoks oleks see formaalselt kehtiv ja õiguslikult siduv ning et hageja saaks sellisele kriteeriumile tuginedes põhjendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist."

Vehklemise Euroopa meistrivõistlused peetakse 18.–21. juunini Šveitsis.