Milline on selle konkreetse juhtumi puhul olnud teie sihtasutuse roll? Millal need teated tulid ja millal asja uisuliidule üle andsite?

Esimene avaldus jõudis otse meile eelmise aasta lõpus enne jõule. Võtsime selle kohe uue aasta alguses töösse. Kuna see avaldus oli ühe inimese- ja ühe situatsioonipõhine, aga samas sisaldas ka inimeste nimesid, keda soovitati küsitleda või kelle käest kinnitust küsida, siis me võtsime nende inimestega ühendust. Veendumaks, kas tegemist on laiema probleemiga. Selles me veendusime ja kuna meil endal ei ole voli menetlusi alustada, saame teha seda ainult koostöös alaliitudega, mis siiamaani on ka toiminud, kui on sellised kaasused olnud. Pöördusime ka uisuliidu poole, saime kokku ja andsime sisu edasi. Pakkusime endapoolset abi, kui neil on soov meid menetlustoimingutesse kaasata. Uisuliit arutas juhatuses teemat ja võttis vastu otsuse, et meid ei kaasata ja meie abi ei ole vaja.

Kas see on normaalne, et alaliit seda ise menetleb? Sellele on viidatud, et võib-olla uisuliidul on oma agenda. Kas sellistel hirmudel on põhjust? Äkki nad ei menetle seda kõike piisavalt erapooletult ja läbipaistvalt?

Väga õige küsimus. Kindlasti on neil pädevus panna komisjon kokku ja viia distsiplinaarmenetlus läbi. Aga mind tegi natuke nõutuks eilne info, kes on sinna komisjoni määratud. Praeguse teadmise järgi on seal kaks uisuliidu juhatuse liiget: peasekretär ja president. Ühes isikus on praegu organ, kes uurib-menetleb, teeb järeldused ja ka otsused...

Juba tundub, et see asi ei ole õige.

Minu soovitus oleks kindlasti kaasata inimesi väljastpoolt, et see oleks võimalikult läbipaistev. Praegu teeb see natuke nõutuks.

Aga teil on oma info. Kui nüüd uisuliit teeb ühel hetkel otsuse, mis tegelikult teie sihtasutuse hinnangul ei saa olla päris õige, siis mida teha annab? Või on siin seadusandlus puudulik?

Hetkel on see puudulik selle koha pealt, et meil endal ei ole ühtki volitust enda menetlust algatada või seda kuidagi vaidlustada. Aga selles suunas me liigume ja teeme esimesi samme, et tuleksid ülespordilised reeglid, mis annaks ka meile volitusi. Kui meile laekub informatsioon, siis saame ise enda menetlusega alustada. Kõrval on distsiplinaarkomisjon, kes teeb sõltumatu otsuse.

Aga praegu on uisuliit selle komisjoni kokku pannud. Neil on õigus panna see kokku nii, nagu kirjeldasite. Praegu hakkavad nad seda menetlema ja me kõik saame oodata tulemusi.

Paraku küll. Teiselt poolt üldse on kogu kaasus spordi sisekaemus. Et see on nüüd nii laiale ringile läinud, et üle riigi arutatakse ühe treeneri persooni küsimust, siis tegelikult tähendab see seda, et enne on väga palju tegemata tööd. Väga palju eksimusi ja konflikte on lahendamata. See on kogu spordisüsteemile sisekaemus – nii ei tohiks minna.

Kas teie inimese tühistamise ohtu ei näe? See kõik on väga suure kella küljes. Avalikkus on reageerinud nii ja naa. Samas mingeid lõplikke otsuseid ei ole. Anna Levandi ise tunneb kindlasti, et ta on tühistatud enne, kui on välja selgitatud mingi lõplik tõde.

Nagu ma enne ütlesin, siis ma kindlasti ei pea õigeks, et seda küsimust lahendatakse üleriigiliselt. See ongi lõpptulemus, tegemata töö.

Kuna pinna all on kõik toimunud väga pikalt, siis lihtsalt on nüüd olukord selliseks kujunenud.

Täpselt nii.

Kui see kõik on täpselt nii või vähemalt suures osas nii olnud, siis mille vastu on Anna Levandi eksinud, kui me mõtleme, et tegemist on kõrgeima treenerikutse treeneriga?

Paneme kõrvale treeneri eetikakoodeksi, mis on aluseks meie treeneri käitumisele. Uisuliidul on ka vastuvõetud väärkohtlemise ennetamise kodukord, kus on punkt-punktilt kirjas, millised nõuded ja eeldused on treeneril... treener ei tohi käituda alandavalt, peab kohtlema treenitavaid võrdselt, ei tohi tolereerida kiusamist. Kui panna kõrvale ca kümne inimese väited, siis ilmselgelt on tegemist nende dokumentide riivega.

Rääkides selle üle, et see on kaua kestnud... kas sellise treenerikutsega inimeste üle peaks olema kontroll veel rangem? Mis on õppetund, et järgmisi sarnaseid juhtumeid juba eos ennetada?

Treeneritöö on nagu töö ikka. Eetikanormid kehtivad ju meile kõigile. Staatusel ei tohiks vahet teha. Paraku olen töös näinud just seda poolt, et mida kõrgema staatusega treener, seda targemana ta endast tunneb. Ta kindlasti on tark, mis puudutab sporti, spordi tegemist ja treenimist, füüsilist poolt. Aga kindlasti jääb puudu suhtlemisoskusest, empaatiast – seda tuleb treeneritel kindlasti õppida ja ka kontrollida seda tegevust.

***

Neljapäeva pärastlõunal saatis Eesti Uisuliidu president Maire Arm omapoolse kommentaari Remo Perli väidetele, mille lisame muutmata kujul:

Eesti Uisuliit tunneb iluuisutamist, valdkonna spetsiifikat ning meie roll on seista ausa spordi eest iluuisutamises.

Me viime menetluse läbi ausalt ja erapooletult. Kuulame ära erinevad osapooled, süveneme ja analüüsime. Need on väga tõsised etteheited ja me püüame selgust saada. Otsustame edasised sammud pärast osapoolte ärakuulamist. Võtame seda ülesannet tõsiselt ja soovime, et selgus saabuks võimalikult peatselt.

Uisuliidu soov ja eesmärk on, et eesti uisutamisel läheks pikaaegselt hästi. Eesti uisutamine on teinud läbi fenomenaalse arengu ja meil on suur vastutus, et see nii edasi kestaks. Väikese riigi kohta on meie sportlased saavutanud väga häid tulemusi ja jõudnud maailma konkurentsis märkimisväärsete tulemusteni. Uisuliidu vastutus on suur, uisutamine on populaarne ala, millega tegelema tuuakse lapsi aina enam. Me tahame, et lapsed ja noored oleks hoitud, treenitud, et oleks rahvasporti ja oleks tippe.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) pöördus Uisuliidu poole, et me vaataks läbi ja analüüsiks kaebusi treener Anna Levandi suhtes. EADSE võttis meiega esimest korda ühendust jaanuari keskel ja küsis, kas eelistame neid kaebusi ise Uisuliidus käsitleda. Levandi treeningmeetodite kohta ei ole varem Uisuliidule kaebusi esitatud. Kutsusime kokku Uisuliidu juhatuse, kes otsustas, et võtame selle vastutuse ise kaebusi enne otsuse tegemist analüüsida. Uisuliidu juhatus on ära kuulanud Anna Levandi ja moodustanud komisjoni, et ära kuulata kõik osapooled.

Moodustatud komisjoni kuuluvad:
Maire Arm – Eesti Uisuliidu president;
Vadim Belobrovtsev, Eesti Uisuliidu asepresident;
Ere Lusti, Eesti Uisuliidu juhatuse liige ja ISU rahvusvahelise taseme kohtunik;
Jana Kuura, Eesti Uisuliidu peasekretär.

Kuna alaliit on kaebuste osas lahendaja ja otsustaja rollis, peame vajalikuks märkida, et edaspidise otsuse tegemine on ainuvõimalik kaebajate ja tunnistajatega vahetult ise suheldes, seega komisjoni moodustamise juures oleme pidanud seda silmas. Kaasame vajadusel komisjoni-väliseid eksperte. Oleme plaaninud rääkida ka EADSE-ga, kes Anna Levandi vastu esitatud kaebused meile teatavaks tegi. EADSE hinnang, et komisjoni koosseis teeb nõutuks ning uurimine ei pruugi olla läbipaistev, ei ole millegagi põhjendatud.