Sel Libertadorese hooajal suurepärases hoos olnud ja kokku 13 väravat löönud Argentina ründaja German Cano viis 36. minutil Fluminense Rio de Janeiros toimunud finaalis juhtima, Luis Advincula kauglöök viigistas 72. minutil seisu ning viis kohtumise lisaajale.

Libertadoresele tavapäraselt tulises finaalis nähti hulgaliselt kollaseid kaarte ja mõlemad meeskonnad lõpetasid matši kümnekesi: John Kennedy ilus löök üheksa minutit pärast lisaaja algust andis Fluminensele taas edu, aga väravatähistus tõi talle ka teise kollase kaardi; lisaaja avapoole lõpus läksid mängijad omavahel kättpidi kokku ning peakohtunik Wilmar Roldan saatis Fluminense kaptenit Ninot löönud Boca kaitsja Frank Fabra duši alla.

Vaid korra varem, 2008. aastal, finaalis mänginud Fluminense jaoks on see esmakordseks Copa Libertadorese tiitliks. Klubi juhendajaks on praegu ka Brasiilia koondise sildtreeneriks olev Fernando Diniz, kes on Brasiilias ja kaugemalgi kuulsust kogunud omapärase ja innovatiivse taktikalise lähenemisega, mida võib iseloomustada sõnapaariga "organiseeritud kaos".

Dinizismo on antipositsiooniline süsteem, kus mängijad liiguvad lühikeste seinasöötudega neile ette nähtud tsoonidest välja ja võivad võtta riske, mida Pep Guardiola ja teiste uue põlvkonna tipptreenerite poolt kuulsaks tehtud struktureeritud juego de posicion'is tavaliselt ette ei nähta. Ka Diniz ise on öelnud, et tema lähenemine on justkui anti-Guardiola.

Boca jahtis seitsmendat Libertadorese tiitlit, mis oleks nad tõstnud turniiri ajaloo edukaima klubi Independientega ühele pulgale.