Esimest korda mängib naiste MM-finaalturniiril 32 naiskonda, mis tõi Austraaliasse ja Uus-Meremaale ka varasemast enam kohtunikke. Turi sõnul on õigusemõistjate töö varasemast tugevama luubi all. "Naiste jalgpalli tase tõuseb, mis tähendab, et mäng muutub kiiremaks ja tehnilisemaks, mängus on rohkem kontakte. Lisaks sellele on teadlikkus naiste jalgpallist tõusnud, ehk kohtunikud on ka huviorbiidis ja surve teha väga häid otsuseid on kohtunikele vaid tõusnud," rääkis Turi ERR-ile. "Ootused kohtunikele on selle turniiri jooksul väga kõrged, seda näitab ka see, et FIFA kutsus kohtunikud varakult kohale, neil oli mitu ettevalmistavat seminari. Seda tehakse täie tõsidusega," lisas Turi.

Karolin Kaivoja on MM-finaalturniiril olnud ametis kahes mängus, ühtki kaheksandikfinaali talle aga ei langenud. "Lootust on alati! Kohtunike määramine käib suurturniiridel alati mingi loogika alusel. Sellele turniirile on väljakukohtunikud kutsutud ühe kindla assistendiga, Karolini kohtuniks on soomlanna Lina Lehtovaara. On võimalus, et Karolini väljakukohtunik saab uue mängu või siis, et mängu saab mõni teine kohtunik ja Karolin määratakse teiseks abikohtunikuks. Eks elu näitab täpsemalt, õnneks oleme väike riik ja meil ei ole kedagi võistlemas," selgitas Turi.

Kaheksandikfinaalis USA ja Rootsi vahel sai penaltiseerias otsustavaks väravajoonetehnoloogia, kui Lina Hurtigi löök ületas joone vaid millimeetritega.

"Oleme selles kohas, kus tehnoloogia meid aitab. Ka selles momendis luges värava ära väravajoonetehnoloogia. Nägime, kui napp see oli: kui meil ei oleks sellist tehnoloogist lahendust, siis assistent võib-olla oleks selle ära lugenud, võib-olla mitte. VAR kinnitas värava, kontrollides ka seda, kas värav oli sooritatud korrektsel viisil ehk milline oli ründaja tegevus penaltit sooritades. Kõik see info lähebki väljakukohtunikule," selgitas Turi olukorra loogikat.