Kiirlaskumises pronksmedali teeninud Mayer oli veel viimases vaheajapunktis neljandal kohal, aga suutis lõpuks Cochran-Siegle'it nelja sajandiksekundiga edestada.

Suurem osa distantsist näitas parimat minekut hoopis MK-sarja vastavat distsipliini juhtiv Kilde, aga andis lõpuosaga järele ja pidi leppima pronksiga. See oli pärast kiirlaskumise viiendat kohta siiski samm edasi.

Võidumees Mayer teenis aga kuldmedali kolmandat olümpiat järjest, sest 2014. aastal Sotšis võitis ta kiirlaskumise ja 2018. aastal PyeongChangis samuti ülisuurslaalomi. Seejuures MM-idelt pole austerlasel ainsatki esikolmikukohta.

Ükski mees pole läbi aegade midagi sarnast suutnud, naistest sai 1990. aastatel teoga hakkama itaallanna Deborah Compagnoni, võites 1992. aastal ülisuurslaalomi ning 1994. ja 1998. aastal slaalomi.

"Ma pidin väga-väga kõvasti pingutama," lausus olümpiavõitja. "Nägin stardis Kilde laskumist ja see oli väga hea, nii et teadsin, et pean kõik välja panema. Pingutasin kõvasti kuni viimase väravani ja läks hästi."

MK-sarjas karjääri jooksul vaid ühe esikoha teeninud Cochran-Siegle oli samuti olümpiavõidule lähedal. Ta tõi Ameerika meestele esimese mäesuusatamise olümpiamedali pärast 2014. aasta Sotši mänge.

Pärast võistlust ei unustanud hõbedamees tänada oma ema Barbara Cochranit, kes võitis 1972. aastal Sapporos naiste slaalomi. "Olen aastate jooksul saanud emalt palju nõu, olen suutnud seda ära kasutada ja täna tasus see ära," ütles ta.

Esikolmikule järgnesid norralane Adrian Smiseth Sejersted (+0,74), austerlane Vincent Kriechmayr (+0,76), kanadalane James Crawford (+0,85) ning sakslased Romed Baumann (+1,16) ja Andreas Sander (+1,27).

Kehv päev oli Šveitsi koondisel, sest katkestasid nii kiirlaskumise olümpiavõitja Beat Feuz kui ka MK-sarja üldliider Marco Odermatt.