Eesti koondise avavahetust sõitnud Regina Oja kasutas lamadestiirus ära kõik kolm varupadrunit, püstitiirus pääses ta kuue lasuga ning ta saatis Tuuli Tomingase rajale üheksandana, liidrist Norrast 1.32 hiljem. "Mida vähem neid varupadruneid võtad, seda parem on. Aga eks me olime mingil määral teadlikud, et tiirus on ikka suhteliselt suur loto – vahepeal on tuul hästi puhanguline, vahepeal on täiesti talutav," kirjeldas Oja. "Selles suhtes mingit suurt plaani ei saanud panna ja oli teada, et võib-olla läheb hästi raskeks siin lasketiirus."

"Lamades oli hullem kui püsti," jätkas Oja. "Püsti tegelikult andis lasta, aga eks see kõrge pulss ja kogu võistlus ise mängis ka oma rolli."

Tomingas läbis lamadestiiru puhaste paberitega, kuid püstitiiru järel pidi ta minema trahviringile ja andis vahetus üle 13. kohal. "Püsti on mul siin olnud terve aeg probleeme. Täiesti tavaline, et võtan siin kahe-kolme kaupa trahve," tunnistas Tomingas. "Kahju muidugi, et ta nii läks, aga samas ei midagi imekspandavat."

"Alguses läksin turvaliselt sõitma, sest eelnevad päevad on näidanud tugevates trennides, et väga kerge on ennast kinni sõita. Ja ma olin täiesti veendunud, et see ameeriklanna sõidab ka ennast kinni, aga tuli välja, et ta on päris heas hoos," kiitis Tomingas USA teist vahetust sõitnud Clare Eganit, kes tõstis ameeriklased kümnendalt kohalt neljandaks.

Eesti kolmandat vahetust sõitis Rene Zahkna, kes tiirudest tegutses väga hästi, vajades vaid kaht varupadrunit, kuid rajal näitas eestlane enda vahetuse eelviimast aega. "Eelmistel päevadel sai selgeks, et siin üks võtmekoht on see, et näpud tuleb soojas hoida ja kui ei ole soe, siis sa lihtsalt kaotadki aega, kui hakkad tiirus käteringe tegema," selgitas Zahkna. "Kuna nii aeglane lumi on, siis siin karistab päris tugevalt ära, kui jääst näppudega tuled tiiru – sul jääb hoog seisma ja sa konkreetselt seisad. On tiire, kus on okei, sa libised samal ajal. Täna oli isegi natuke soojem kui eile-üleeile, arvan, et selgelt vähem oli neid sõrmejäätumisi kui eelnevatel päevadel. Lamades on see ülioluline, lasketehniliselt peab sujuv olema, aga kui sa ei tunne näppu, ei ole võimalik sujuvalt päästa."

"Laskmise tegin ära. Jäi vajaka selles osas, et kui tulin  tiiru, nägin, et pealelaskmisega [võrreldes] on tuul vaiksem ja pidin parandusi tegema. Pärast esimest möödalasku sain aru, et ma suurt eksimust ei saanud teha, pean natuke veel tegema. Teine läks pihta ja siis teadsin, et anna nüüd ainult minna. Aga viimane oli tõesti lohakus, selle natuke liiga lihtsalt andsin ära," jätkas Zahkna. "Kuna nii külm on, siis kõik need liigutused on natukene aeglasemad, varupadrun on n-ö suurem osakaal. Põhieesmärk tiirus oli see, et ei tuleks katastroofpäeva. See sama, kui esimese mööda lasen, et ma kohe muudan midagi. Et ei ole see, et äkki eksisin. Ei võta lihtsalt igat lasku."

"Sõit ei olnud hea. Ei olnud midagi ulmekatastroofilist, kaotasin vist ühe koha kokkuvõttes," ütles vahetuse kiireimale, venelasele Aleksandr Loginovile 1.25 kaotanud Zahkna. "Tulin ukrainlasega (Artjom Prõma – toim) koos, viimasel ringil oli just eriti näha, et ta püüdis mind 15 sekundiga kinni, aga kui mööda ära läks, siis enam eest ei rebinud – tuules suutsin jäljendada teda. Hambad risti kinni hoida suutsin, kehas on see võimekus sees olemas, aga üksi ei suuda seda kõike välja tuua."

"Võib-olla on see, et kuna me just tulime, siis natuke on selline uimasus, mis peaks iga päeva paremaks minema. Meil on praegu viies päev siin olla, üleeile oli veel nii uimane kui üldse saab olla rajal – pingutad, mis sa pingutad, aga lihtsalt keha ei tööta," arutles Zahkna, kes kiitis ka suuski ja Eesti hooldetiimi. "Loodan, et kolme päeva pärast juba sõit ka parem. Ja loodan, et siis pakutakse sama situatsiooni, et keegi satub vedama, kuna ma olen selgelt aeglase poolel suusatajana, siis mul on väga palju abi, kui gramm kiirem mees sattub ette."

Eesti ankrumehena läks rajale Kristo Siimer, kes sai vahetuse üle 13. kohal. Kahe tiiru peale võttis Siimer viis varupadrunit ja tõi Eesti finišisse 16. kohal. "Ei olnud üldse see, mida ootasin ja lootsin. Päris raske oli, ootamatult raske. Just enesetunde poolest," tunnistas Siimer. "Täna oli uskumatult pehme ilm tegelikult, võistlesin õhukese kindaga ja mul ei hakanud näpud külmetama. Alguses naistel oli vist kõvem tuul, nemad maadlesid rohkem nende märkidega kui mehed. Ilm oli isegi päris hea."

Sõidu poolest oli Siimer enda vahetuse kõige aeglasem mees. "Jalalihased olid kuidagi nii kinni ja happes, esimesest ringist peale juba. Peab mõtlema midagi välja, et järgmine kord nii ei juhtuks," sõnas ta. "Kõrgus mängib päris kõvasti rolli. Kui paned siin alguses natuke üle, siis maksad ülejäänud võistluse nii kõvasti lõivu, eriti tiirudes ka, et ei pruugigi oma rütmi enam üles leida. Päris ohtlik on see asi."

"Organism sai nüüd kerge šoki, mis võib olla positiivne järgmisteks võistlusteks," lõpetas Siimer.

Segateatesõidus tõi Johannes Thingnes Bö lõpuspurt kulla Norrale, teisena lõpetas Prantsusmaa ja pronksi võitis Venemaa olümpiakomitee lipu all võistlev nelik.

Laskesuusaprogramm jätkub Zhangjiakous esmaspäeval, 7. veebruaril naiste 15 km tavadistantsiga, päev hiljem on kavas meeste 20 km tavadistants.