Kui erakordne see on, et sellised võistlused Eestis toimuvad? "Sellised võistlused teenitakse välja ja taotletakse juba aastaid varem. Eestis on ka enne olnud suurvõistlusi, mistõttu meil on päris hea kogemus selles vallas. Näiteks eelmine aasta 2020 oli meil juunioride maailmameistrivõistlused ja 2010. aastal korraldasime Euroopa meistrivõistlusi," rääkis Arm.

Nelja kontinendi võistlused pole Euroopaga seotud ja pole kunagi Euroopas ka toimunud. Miks need Eestis toimuvad? "See ei ole üldse tavapärane, et need niimoodi toimuvad. Me poleks seda taotlenud ja oodanudki, aga seoses koroonapandeemiaga jäi see võistlust varem korraldama pidanud riigis ära ning rahvusvaheline uisuliit tegi üleskutse teistele riikidele, kes oleks valmis seda korraldama. Me esitasime taotluse ja saimegi korraldusõiguse," sõnas Arm.

"Selline olukord, et nii Euroopa meistrivõistlused kui ka nelja kontinendi meistrivõistlused ühes riigis toimuksid, on minu teada ajaloos esmakordne. Ja seda veel olümpia-aastal."

Kõik maailma tipud nii Euroopast kui üle maailma jõuavad siia Tallinnasse vahetult enne suurt peaproovi olümpiat. "Ma arvan, et enamik sportlasi kasutab seda tõesti peaprooviks, kuid arvame, et päris kõik, kes on tipus, ei tule, sest ettevalmistuste strateegia on paljudel sportlastel erinev. Enamik aga tuleb kindlasti," ütles Arm.

"Piletid mõlemale võistlusele on müügis, kuid inimesed saavad seda vaadata ka kodudes üle maailma. Käesoleval aastal Stockholmis toimunud maailmameistrivõistlusi vaatas otseülekandena rohkem kui 300 miljonit inimest kogu maailmas," tõdes Arm, viidates sellele, kui suure üritusega on tegu.

Euroopa meistrivõistlused toimuvad 12.-16. jaanuarini, Eestit esindavad Eva-Lotta Kiibus, Niina Petrõkina, Arlet Levandi ning jäätantsijad Solene Mazingue ja Marko Jevgeni Gaidajenko. Nelja kontinendi meistrivõistlused peetakse 19.-23. jaanuarini.

Otseülekandeid mõlemast võistlusest näeb ERR-i kanalites.