Kirpu avaldas saladuse itaallaste kohta, Beljajeva jätkab tööd õena

Eesti epeenaiskonna liikmel Erika Kirpul oli olümpiamängude poolfinaali eel huvitav olukord, sest vastamisi mindi Itaaliaga, aga tema elukaaslane Enrico Garozzo on just Itaalia meestekoondise vehkleja.

2016. aasta Rio da Janeiro olümpial Itaaliaga võistkonnavõistluses hõbeda võitnud Garozzo tuli ka matši saali vaatama.

"Ausalt öeldes sain aru, et ta on kohal, juba hiljem. Siis, kui ma teda nägin, ma mõtlesin, et "aa, tegelikult ka, ta ju ütles mulle eile, et tuleb saali". Aga ma arvan, et see oli väga hea, et ma üldse ei mõelnud sellele. Et ma olingi kontsentreeritud matšile," meenutas Kirpu ETV saate "Ringvaade" stuudios.

Kellele Garozzo aga pöialt hoidis? Elukaaslasele või rahvuskaaslastele? "Ma ütlen selle saladuse välja. Itaallastele me seda ei räägi - Itaalia mehed natuke võitlevad Itaalia naistega tiitlite eest."

"Nad olid ka õnnelikud, et me võitsime. Teised vehklejad küll välja ei teinud. Minu noormees - ma arvan ja usun, et ta elas ikka minule kaasa."

Samuti värskelt olümpiavõitjaks tulnud Julia Beljajeva töötab spordi kõrvalt igapäevaselt Tartu Ülikooli Kliinikumis õena. Kolleegid jälgisid üheskoos ka tema edukat esinemist.

"Ma läksin tööle, kui lockdown algas. Ma arvan, et see amet ja töö aitasid mind kaasa ka. Ma elasin üle selle karantiiniaja," meenutas Beljajeva rasket mullust aastat.

"Oli raske motivatsiooni leida. Võistlusi polnud ja me ei teadnud, millal nad hakkavad toimuma ja kas olümpia üldse toimub või mitte. Siis ma pidin veel millegagi tegelema."

Kuigi olümpiavõit tähendab ka materiaalseid hüvesid, siis seda tööd kavatseb ta jätkata ka nüüd. "Asi ei olnud rahas. Mul oli diplom. Mul on haridus ja ma ei taha sellest ilma jääda. Ma tahan, et see elukutse jääks mulle."

Ka võistkonna kogenuim liige, Irina Embrich sõnas, et ei mõtle preemiatele. "Minu jaoks on tähtis ikkagi medal. See, mille jaoks sportlased teevadki trenni. Ma ei mõtle, kas tuleb mingi toetus või ei tule. See on tore, et see on. Väga hea, et EOK ja riik preemiaid annavad."

"Meie jaoks on oluline ikkagi medal," nõustus ankrunaine Katrina Lehis. "Sportlane teeb ikkagi tööd tiitli nimel. See on vehklemises see kõige kõigem."

Kuigi olümpiavõit käes, siis motivatsiooni leidmine ilmselt raske pole. "Oleme aastaid juba olnud kõrgel tasemel ja motivatsiooni on alati olnud."

"Kui näeme, et meil on võimalik nii kõrgel vehelda, siis miks mitte veel vehelda, anda endast parim ja miks mitte veel noppida kõrgeid kohti. See tekitab iseendale väga hea tunde, kui näed, et see raske töö, mida sa oled teinud, tasub end ära. See on iga sportlase unistus."

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: