Ellermann võistleb koos ratsu Donna Annaga 24. juulil koolisõidus, avatseremoonial kannab ta lippu koos Tõnu Endreksoniga.

"Väga-väga suur elevus. On nii suur au saada Eestit esindama ja see, et saan lippu kanda, on veel aukartust äratav sündmus lisaks," rääkis Ellermann ERR-ile. "Ma ei tea veel täpselt, kuidas lipukandmine välja hakkab kujunema ja mida stsenaarium ette näeb, seepärast ei oska veel karta ka!"

"Esimesed päevad olid väsitavad, kõik on sassis. Ja Donna Annal oli samamoodi. Tema on täpselt sama nagu meie, ainult selle vahega, et tema ei räägi," lisas Ellermann pressikonverentsil. "Minul on võistluspartner selline, kes ei ütle, aga ma pean teda tunnetama, tema emotsioone lugema ja kehakeelest aru saama. Aklimatiseerumine võttis aega, aga ma arvan, et viimased kaks päeva on juba enam-vähem olnud."

"Ettevalmistus on olnud pikk. Kui tuli teade, et olen reservis, hakkasime juba plaane tegema, kuid kiireks läks siis, kui tuli ametlik teade, et oleme peale saanud ja esindame Eestit olümpiamängudel. Hästi palju proove tuli teha. Kui inimesed mõtlevad muidu enda peale, siis meie peame hobuste peale ka mõtlema ja hästi palju igasuguseid proove oli vaja teha. Pidime ka karantiinis olema nädal aega Saksamaal, see oli hobuste, mitte inimeste pärast. Siis olid väga karmid reeglid. Ja sellest omast mullist reisisid hobused Belgiasse, sealt pandi lennuki peale."

Milliste eesmärkidega Ellermann olümpiadebüüti alustab? "Iga võistlust võtame alati tõsiselt. Ei ole see, et nüüd on olümpiamängud ja nüüd alles hakkame näitama. Kindlasti Donna Anna on võimekam hobune kui kõik minu eelnevad hobused. Iga sportlase unistus on olümpiamängudel oma riiki esindada."

"Lähen oma head esitust tegema ja sellest sõltub ka koht," sõnas Ellermann.