"See on esimest korda olümpiamängude ajaloos, kus mees- ja naissportlane saavad koos lippu kandma hakata. Seda seetõttu, et [Rahvusvaheline Olümpiakomitee] ROK otsustas, et nüüd on aeg soolise võrdõiguslikkuse eest võidelda," selgitas Eesti Olümpiakomitee kommunikatsioonijuht Merili Luuk. "Ja tegelikult on esimest korda olümpiamängudel nii palju naissportlasi – neid on suisa 48 protsenti. Ideaalis oleks muidugi 50-50, aga see on üsna ideaalilähedane. Ja siis otsustaski ROK alguses, et oleks soovituslik valida [lipukandjateks] üks mees ja üks naine, aga ühel hetkel muutus see ikkagi kohustuslikuks."

"Tõsi, osadel riikidel on olnud probleeme, sest kui sul ei ole just kõige suurem koondis ja võib-olla polegi nii palju sportlasi, kelle seast valida, siis ikkagi neil lastakse valida mees või naine. Aga kuna meil on selline võimalus, saime kaks erinevast soost sportlast välja panna," lisas ta.

Kuidas valik tehti? "See on omamoodi sümboolne, sest Tõnu on enda viiendatel olümpiamängudel, ta on meie koondise kõige kogenum liige. Ja Dina Ellermann teeb Eesti spordiajalugu, sest Eesti ratsutamine on esimest olümpiamängudel," põhjendas Luuk.

"Meile on antud instruktaaž, et Eesti peaks olema 31. riik, see järjekord on Jaapani tähestiku järgi. Õnneks tähendab see seda, et väga palju ootama ei pea," rääkis ta. "Meile on teada, et olümpiamängude avatseremoonia algab kell 20 (Eesti aja järgi kell 14 – toim), paar tundi varem hakkame sinna minema. Ja kestab see kolm tundi. Kui on väga vaja, siis nad saavad ka varem ära tulla."

"Eesti koondise delegatsioon on üle 80 inimese, arvan, et oleme esindatud 20-30 ringis," jätkas Luuk. "Väga suured piirangud loob see, et meil on laupäeval väga palju inimesi võistlustules juba hommikul vara ja muidugi ka see, et paljud sportlased on veel Sakus olümpiaettevalmistuslaagris. Optimaalne arv oleks kuskil 20."