Neuroloog peaga mängu keelustamisest: siin tuleb öelda, et parem karta kui hiljem kahetseda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Semiskar/ERR SPORT

Inglismaa, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa jalgpalliliidud kehtestasid korra, mille järgi ei tohi alla 12-aastased lapsed jalgpallitreeningutel enam peaga palli mängida. Glasgow Ülikooli eksperdid leidsid oma uuringutes, et endiste professionaalsete jalgpallurite seas esineb dementsust kolm ja pool korda rohkem kui teiste inimeste hulgas.

FIELD nimelises uuringus võrreldi 7600 endise mängija meditsiinilist tausta 23 000 tavainimesega. Vikerraadio uuris neuroloogi dr Toomas Toomsoolt, mis täpsemalt vastuvõetud seaduse taga peitub.

"See asi algas ameerika jalgpallist ja ameeriklased on seda uurinud umbes 1997. aastast ja nad on näidanud väga veenvalt, et need, kel on kuni 12. eluaastani ja võib-olla mõned aastad peale olnud peatraumasid rohkem kui kolm, siis see loob tema edasises elus soodsa pinnase erinevate ajuhaiguste tekkeks. Valdavalt on seda näidatud kõikvõimalike varase vananemisega seotud haiguste osas, näiteks Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi ja igasugused muud arstide keeles aju vananemisega seotud haigused," selgitab Toomsoo.

"Siin on eelkõige aluseks võetud teadvuskadu. Teadvuskadu jaotatakse laias laastus kolme astmesse: esimeses astmes võib-olla käib pea ringi ja see on kõik. See on selline väga kerge ja ei ole midagi erilist. Probleeme võib hakata esinema teises ja kolmandas astmes. Kolmandas astmes ongi nii, et inimene kaotab teadvuse ja võib olla pikka aega teadvuseta - vähemalt üle 15 minuti. Teises faasis on teadvuskadu kuni 15 minutit. Kompuutris me kahjustust ei näe, aga kliiniliselt suudame öelda, et see on juba tegelikult tõsine ajukahjustus. Kui selliseid kuni 15-minutilisi või pikemaid teadvuskaotusi on rohkem kui kolm, siis see on eelduseks sellele, et hilisemas elus võib tekkida (eelmainitud tõbesid - toim.)."

"Seadusi võib igasuguseid vastu võtta. See on ühe konkreetse riigi seadus. Kuidas selles riigis on meditsiin reguleeritud, see on individuaalne. Mul ei ole alust kritiseerida, et mehed mis te seal jamate, et me oleme ka siin palli peaga taganud ja meil ei ole siin midagi. Üksikjuhtumid arstiteaduses ei kehti ja neid vaadatakse ikkagi laias laastus. Siin tuleb öelda, et parem karta kui hiljem kahetseda," usub dr Toomsoo. "Diskussioon on juba väga vana, juba peaaegu 25 aastat. See ei ole niimoodi, et see on ühe uuringu baasil, ühe aasta andmete baasil."

Jalgpallitreener ja FC Flora klubi spordidirektor Norbert Hurt tõdes, et jalgpalliringkondades sellest väga palju juttu ei ole olnud, kuid sai Eesti jalgpalliliidust teada, et nemad on nendest vestlustest tõepoolest teadlikud ja Euroopa Jalgpalliliit UEFA on asjaga kursis olevate inimeste ringi laiendamas. Millise pilguga jälgivad teemat jalgpallitreenerid? "Vanal ajal olid pallid raskemad, pallid vettisid ja sa lõid rasket palli. On tõesti olnud olukordi, kus tunnen, et pauk peale on päris suur. Teisalt tänasel päeval tänased pallid ja see kvaliteet ei ole otseselt murekoht. Muidugi peame teadvustama kui peaga mängitakse. Kui võtame Briti tausta, siis tuleb mõelda ka natuke kultuuriliselt, sest seal mängitakse palju pikki palle. Peame mõistma, et ei oleks tegu põhjendamatu hirmu tekitamisega lastevanemates. Ma ei näe, et see meie kultuuris oleks probleem."

Millised hakkavad välja nägema jalgpallitrennid, kui pealöögid ära keeletakse? "Esimene [muutuv] koht on kohe nurgalöökidest. Kas siis peabki kohe lahti mängima ja muutma kastitegevust? Mänguliselt nad tulevad rohkem järgi Kesk-Euroopale, kus mängitakse palli rohkem maast ja selles osas läheb huvitavamaks. Olles kuulnud, kuidas mängitakse Šotimaal või Inglismaa esiliigas või veel allpool, siis on väga palju duelle ja pikki palle. See on väga jõuline mäng ja neil on olnud sellega probleeme."

"Kontaktne ala on jalgpall niikuinii. Ühel hetkel on see, et kuhu see kontakt võidakse viia või ära võtta. Mängijad võivad ikka omavahel kokku põrgata ja isegi pallita olukordades teineteisele kogemata haiget teha. Ikka õpetatakse kuidas minna duelli ja kuidas kätt õigesti kasutada. Kõike seda lastele õpetatakse."

Toimetaja: Kristo Tamm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: