"Teadsime, et Ukraina on kodus ründav ja sai ka võib-olla selliseid Valgevene võõrsilmänguga sarnaseid ülesandeid võistkonnale pandud, et peame ikka liinid väga-väga kompaktsed hoidma ja kaitses kõvasti mängima," rääkis mängu järel koondise peatreener Karel Voolaid.

"Lõpp läks selliseks, et surve kasvas. Tegin seekord teisel poolajal panused sellele, et äkki suskame ise ära ja saame suure käest ühe võidu kätte, aga võib-olla jäi kaitseliini esine lõpus natuke hõredaks ja kõik mängijad ei jõudnud üksteist aitama. Sealt pealt need lõpumomendid ja täna tuleb kahjuks tunnistada Ukraina paremust."

Mille pealt hakkas Eesti koondise mäng teisel poolajal paranema? "Küllaltki uus kooslus oli peal, iga mängija kogemus või üksteise tundmine loeb, seda meil täna algkoosseisus väga ei olnud," tõdes Voolaid. "Sinna võib-olla läks esimese poolaja esimene pool; väga ärev, mehed ei saanud rütmi kätte. Poolajal vanemad-kogenumad rahustasid nooremaid, näha oli, et saime hea rütmi sisse, ukrainlased ka vahetasid ja võib-olla läks neil ka natuke aega."

Mida saab Voolaid sellest mängust kaasa võtta? "Kindlasti seda, et meil on hea suur ring mängijaid, kes on üksteise jaoks toeks ja sõbraks. Riietusruumis on õhkkond väga hea, ma ei mõtle praeguse mängu järel, aga üleüldiselt. Et olla ühes mõttes üksteisele toeks, aga teises mõttes konkurendiks, hoida koguaeg meid igapäevatöös sellisel tasemel, et anda endast parim. Senise sügisega, mis ma siiamaani näinud olen, on kõik mängijad endast maksimumi andnud ja need on head signaalid tulevikuks."