Tobreluts supersprindi formaadist: põnevamat asja on raske välja mõelda ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eelmisel nädalal Otepääl peetud laskesuusatamise IBU karikaetapil sai publik kaasa elada vaatemängulisele supersprindile, mis laskesuusaprogrammis alles oma kohta otsimas.

Juba neljapäeval Rootsis Östersundis algavatel maailmameistrivõistlustel supersprinti mõistagi kavas pole, aga spordialaga lähedalt seotud inimesed ei välista, et mõne aasta pärast selgitatakse maailma parim sellelgi distsipliinil.

Mida supersprint endast täpsemalt kujutab? Tegemist on kaheosalise võistlusega, kus esmalt selgitatakse kvalifikatsiooni kaudu 30 paremat, kes seejärel lähetatakse finaalis rajale ühisstardist.

Finaalis läbivad sportlased kokku viis kilomeetri pikkust ringi, lasketiirus tuleb võimed proovile panna neljal korral. Kahes tiirus lastakse lamades ja kahes tiirus püsti. Igas tiirus tohib kasutada ühte varupadrunit, aga kui märgid alla ei kuku, peab sõitma 75 meetri pikkust trahviringi.

Seega, erinevalt klassikalisematest distantsidest on supersprindi ring väga lühike ja iga möödalask iseäranis kaalukas.

Võistlusformaati on katsetatud just laskesuusatamise tugevuselt teises ehk IBU karikasarjas. Esimene supersprint leidis aset läinud hooajal, misjärel reegleid ka mõnevõrra kohandati.

Otepääl viibinud laskesuusakoondised on uue formaadi pigem positiivse tundega vastu võtnud. "Kindlapeale vajame me seda formaati, sest eristub sprindist, individuaalvõistlusest ja teistest distantsidest," ütles Soome koondise treener Miika Köykkä. "Võistlus on väga kiire ning sportlased on ootusärevad. Selge on see, et nii lühikesel ringil toimuv võistlus soosib neid sportlasi, kes tegutsevad lasketiirus kiiresti ja täpselt. Laskmine otsustab tulemuse."

Venemaa koondise treeneri Andrei Padini lisas: "Supersprint on huvitav, vaatemänguline jälitussõit. Toimub nagu show, eriti huvitav pealtvaatajate jaoks. Kõik on arusaadav. Pealtvaatajatele meeldib intriig. See, kui võistluse võidavad mõnikord sportlased, kes ei kuulu soosikute sekka. Seetõttu arvan, et tulevikus kuulub supersprint kindlapeale MK-sarja. Võimalik, et ka olümpiamängude kavasse – miks mitte, sest pealtvaatajate jaoks on kõik väga selge. Nad näevad kõike nagu teatrilavalt."

Kõik asjaosalised supersprindist siiski vaimustuses ei ole. Oma arvamust jagab prantslaste treener, olümpiamängude medalimees Julien Robert: "Formaat on kummaline. Väga lühike, teistest võistlustest lühem. Mõnikord paras loterii, kuna laskmine on suusatamisest palju olulisem. Samas on võistlus põnev – ühisstardis on vahed väiksed. Ma arvan, et me ei vaja supersprinti. IBU karikasarjas saame uusi võistlusformaate katsetada, aga MK-sarjas on võistlusi niigi väga palju."

Lõpetuseks, kuidas meeldib supersprint Eesti laskesuusakoondisele? "Uuendusi ikka mõeldakse välja ja tehakse. Eks see on toodud rahvale, pealtvaatajale lähedale," ütles Eesti koondise peatreener Indrek Tobreluts. "Põhimõtteliselt on kogu ring jälgitav ja lõppkohad otsustatakse lasketiirus - põnevamat asja on raske välja mõelda. Ilmselt see hakkab järjest jõulisemalt sisse tulema. Praegu katsetatakse, kuidas toimib ning kuidas kohtunikud ja kõik muud tegelased saavad hakkama korraldamise ja organiseerimisega. Ilmselt lähiajal on ta maailmakarikal ka kindlasti. Igal juhul on põnev võistlus ja võistlusi peabki olema kõigile. Igaüks leiab oma väljundi ja kindlasti laiendab ala kandepinda. Minu arust on igati positiivne sellise võistluse sisselülitamine."

Toimetaja: Liisi Rist



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: