Paarissegateatevõistlus on tõusnud olümpiaalaks vaid 15 aastat pärast selle debüüti rahvusvahelisel areenil. Ala jõudis maailmakarikasarja 2015. aasta veebruaris Nove Mestos ning sama aasta detsembris peeti Östersundis esimene maailmakarikaetapp selles formaadis.

Aastatega on paarissegateatevõistlusest saanud üks populaarsemaid laskesuusatamise võistlusalasid. Kiire tempo ja lühike formaat on muutnud selle atraktiivseks nii pealtvaatajatele kui ka televaatajatele ning tänapäeval panevad koondised sellele võistlusele välja oma tugevaimad sportlased.

Esimesed maailmameistrid paarissegateatevõistluses selgitati välja 2019. aasta Östersundi MM-il, kus kuldmedali võitsid norralased Johannes Thingnes Bö ja Marte Olsbu Röiseland. Sama paar tuli maailmameistriks sellel alal kokku kolmel korral.

Maailmakarikasarja ajaloo edukaim paar on olnud austerlased Simon Eder ja Lisa Theresa Hauser, kes saavutasid kaks etapivõitu ning veel seitse poodiumikohta.

Eesti on paarissegateatesõidus saavutanud ka märkimisväärseid tulemusi. Seni parim tulemus pärineb 2020. aasta Pokljuka maailmakarikaetapilt, kus Regina Ermits ja Rene Zahkna lõpetasid teise kohaga, jäädes võitnud Prantsusmaa duost maha vaid 5,9 sekundiga.

Paarissegateatevõistluse lisandumine tähendab ühtlasi, et 2030. aasta taliolümpia laskesuusatamise medalialade arv kasvab. Paarissegateatevõistluse lisamine olümpiaprogrammi on saanud positiivse vastuvõtu, kuid samal ajal on palju kõneainet tekitanud ka kahevõistluse väljajäämine 2030. aasta taliolümpia kavast.

Ka Prantsusmaa laskesuusatäht Emilien Jacquelin on olümpiaprogrammi muudatusi kritiseerinud. Ta kirjutas kommentaari Biathlonworldi ühismeediapostitusele, et võistluskava muutub liiga tihedaks ning tema hinnangul on lühikese aja jooksul kavas liiga palju starte.