Mardna: tasuta ühistranspordi raha võiks suunata huviharidusse
Spordiarst Mihkel Mardna sõnul on mitmeid võimalusi noori rohkem liikuma ja spordiga tegelema meelitada. Näiteks hea ja kvaliteetse une kõrval võib ka näiteks suunata raha huviharidusse ja kasutada ära nutimaailma populaarsust.
"Hoovisport on tasapisi hääbumas. Aga samas me ei saa väita, et meil liikumisvõimalusi vähe oleks. Kui vaatame kas või Tallinnat ja Tallinna ümbruskonda, siis Tallinnas on üle 570 spordirajatise ja üle tuhande sportimispaiga või keskkonda, kus on võimalik sportida. Nendega on suhteliselt hästi võrreldes ka teiste Põhjamaadega," lausus Mardna intervjuus ETV saatele "Terevisioon".
"Aga ajastu on selline, kus on tulnud igasugu segavaid faktoreid juurde, mis samuti pakuvad huvi. Nagu ütleb Ülo Vooglaid: iga eesmärk muutub väärtuseks alles siis, kui suudame millestki loobuda. Ehk siis kuidas tuua noori rohkem sportima?"
Mardna sõnul tuleb esimene motivatsioon perest. "Vanemad peavad olema ise eeskujuks oma lastele. See on kõige parem võimalus, kuidas lapsi üldse sportima ja liikuma saada. Aga samuti saavad kaasa aidata ka poliitikud. Praegu on kohalike omavalitsuste valimised. Näiteks tasuta huviharidus," lausus ta.
"Nüüd kohe tekib küsimus, et kust sinna raha tekitada. Mina ütleks, et raha tuleks võtta tasuta ühistranspordist. Ideaalne võimalus. Kui vaatame, mis annab suurema efekti rahvatervisele, riigikaitsele ja majandusele, siis tasuta huviharidus lastele annab oluliselt suurema efekti kui tasuta ühistransport. See on selline intrigeeriv nüanss, mille välja viskasin."
Kui noored istuvad liigutamise asemel palju nutimaailmas, siis Mardna näeb võimalust seda tervise kasuks tööle panna. Näiteks võiks mõne rakenduse kaudu näha terviseandmeid, mis suunavad teda parematele eluviisidele.
"Aga mitte sellisel keerulisel numbrite virvarris, vaid see võiks olla kas valgusfoori printsiibis või graafiliselt kujutatud. Ja kui tõepoolest selline graafik näitab, et meie tervislik seisund kõiki olemasolevaid terviseandmeid arvesse võttes, allakäiku, siis see võiks olla selliseks trigger'iks [päästikuks - ERR], mis kutsub meid tähelepanule."
"Et võib-olla tasuks oma tervisega rohkem tegeleda ja ei vaja enam tõestamist, et füüsilisene aktiivsus või liikumine on väga paljudele haigustele ennetava toimega," lausus spordiarst. "Kaasa arvatud vähkkasvajad, vaimne tervis, südame- ja vereskoonkonnahaigused ja nii edasi."
Toimetaja: Siim Boikov





