Kaks aastat tagasi olid finaalis samad meeskonnad ja siis oli võidukas Kansas City, seekord domineeris aga Super Bowli täielikult Philadelphia, kes vaheajaks oli juba eduseisus 24:0 ja võitis mängu lõppskooriga 40:22.

Eagles teenis klubi ajaloo teise Super Bowli võidu, esimene saadi kaheksa aastat tagasi. Super Bowli parimaks mängijaks valiti Eaglesi mängujuht Jalen Hurts.

Kaotajate liider, mängujuht Patrick Mahomes esines varasemate finaalidega võrreldes tagasihoidlikult ja oma kolmele Super Bowli võidule lisa ei teeninud.

Kultuurikriitik Alvar Loog on aastakümneid NFL-i jälginud. Enne Super Bowle alati räägitakse, et sellest saab tulla nüüd see finaal. Kas see oli see finaal?

No ta ei olnud kindlasti see finaal, mida inimesed ootasid sportlikus mõttes. Nii kihlveokontorid kui eksperdid, kõik ennustasid ühte kõigi aegade kõige tasavägisemat mängu ja oli ka ikkagi eeldus, et see on mäng, mis läheb viimaste minutiteni ja mis suure tõenäosusega läheb ka lisaajale. Aga seda, et see sportlik osa tegelikult sisuliselt esimese poolajaga lõppes, see oli ääretult suur üllatus. Mingile osale spordipublikust kindlasti ka suur pettumus, aga samas ka midagi sellist, mida see liiga tegelikult, ma arvan, vajab.

See liiga tervikuna ja finaal eriti on juba kõike muud kui sport. See on täielik kultuurifenomen. Kas võib öelda, et see oli nüüd kultuurisündmus, mis ületas kõiki eelmisi?

Ma isegi jään vastuse võlgu. Mina olen puhtalt selle poole peal, keda huvitab sportlik pool, keda huvitab mäng. Ühtepidi mul on hea meel näha, et Ameerika jalgpallis, siis konkreetselt NFL-i kui Ameerika kõige suurema, kõige tähtsama, kõige vanema profiliiga näitel on kujunenud selline laiem kultuurifenomen. Aga selles mõttes, jah, inimesed kipuvad jagunema kolmeks – on need, kes räägivad mängust, need, kes räägivad poolaja show'st ja need, kes räägivad reklaamidest. Mina olen puhtalt selle esimese osa mees ja mulle meeldiks, et kõik oleks tegelikult.

Me räägime ikka teistest ka ehk siis Donald Trump oli kohal, Taylor Swift oli kohal, Kendrick Lamar oli kohal. Kas annab üldse veel juurde panna?

Kindlasti annaks, aga mul on hea meel just spordisõbrana, et tegelikult NFL ei ole seda teed läinud ikkagi siiamaani. Ma arvan, et sellesama Taylor Sifti näol on ka tegelikult selle spordipubliku taluvuse piir praegu ära testitud. Swift justkui ühtepidi kuulub sinna, sest tema poiss-sõber, nüüdseks juba päris pikaaegne poiss-sõber Travis Kelce, oma positsiooni üks kõige paremaid mängijaid, kes oli ka Kansas City Chiefsi rivistuses seekord väljakul – küll üsna kahvatult, aga siiski. Justkui Swift on võetud sinna NFL-i perekonda vastu juba nagu uute peresidemete kaudu. Aga teistpidi see, et ta ekraanilt kogu aeg läbi jookseb koos oma kaaskonnaga, see on spordifänne ikkagi väga ärritanud ja mulle tundub ka, et selles eilses finaalis olid omad järeldused tehtud. Mina nägin teda ainult korra, mis oli täpselt piisav.

NFL rühib väga võimsalt USA-st välja, kas see on nüüd lõplik tulemine?

Tahaks küll uskuda, seda saab takistada ikka maailma lõpp ainult. Ühtepidi on see muidugi hästi tore, et maailm, eelkõige nüüd Euroopa ikka väga jõudsalt on hakanud seda mängu tagantjärgi avastama, sellesse armuma. See niisugune õige fännibaas on olnud Saksamaal aastakümneid juba olemas ja nüüd on siis väga jõudsalt seda Inglismaale tekitatud ja nüüd juba tuleval hooajal näiteks on mängud ka Hispaanias Madridis ja Saksamaal laiendatakse – kui siiani on olnud Frankfurdis ja Münchenis, siis nüüd tuleb Berliini mäng näiteks. Ja ületuleval hooajal on Austraalia plaanis ja nüüdseks on kümme aastat ka Ladina-Ameerikas mängitud, Mehhikos ja Brasiilias.