Vilma Nugis oli mitmekülgne parasportlane, kes tegeles nii ujumise, suusatamise kui ka laskesuusatamisega. Spordiga hakkas ta tegelema Rein Põldme innustusel. Nugis osales aastatel 1976–1998 vaegnägijate grupis rahvusvahelistel paraspordi võistlustel. Kuni 1990. aastani kuulus ta NSV Liidu koondisesse ning jõudis NL-i meistrivõistlustel pidevalt esikolmikusse.

Ujujana võitis Nugis paraujumise EM-il 1981. aastal (4×100 m teateujumises) ja 1987. aastal (400 m kompleksujumises) kuldmedali, 1981. aastal lisaks ka hõbeda (100 m vabalt) ja pronksi (100 m selili) ning 1987. aastal kaks pronksi (100 m liblikat ja 200 m kompleksi).

Suusatamises sai ta parasportlaste MM-il 1990. aastal 4×5 km teatevõistluses kulla, 5 km distantsil hõbeda ja 15 km rajal pronksi ning 1993. aasta EM-il laskesuusatamises kulla ja 1997. aastal hõbeda, samuti mõlemal aastal 5 km ja 15 km sõidus pronksi.

Nugis oli ühtlasi esimene taliparalümpiamängudel osalenud Eesti parasportlane ja seni ainus talimängude medalivõitja. 1992. aastal Albertville'is sai ta nii 5 km kui ka 10 km distantsil viienda koha, 1994. aastal Lillehammeris võitis 5 km vabatehnikasõidus pronksi ning sai nii 5 km kui ka 15 km klassikasõidus neljanda koha. 1998. aastal Naganos osales Nugis nii murdmaa- kui ka laskesuusatajana ning pälvis laskesuusatamises 7,5 km distantsil viienda koha.