"Eks ratsaspordis on nii, et vahel on ratsanikul halb päev ja vahel on hobusel halb päev. Seekord hobune ei tundnud end piisavalt hästi, et seda hüpet teha," rääkis Relander Eesti ajakirjanikele. 

Hoolimata katkestamisest on Relander oma hobuse üle uhke.  "Veetakistus on võreldes teistega hirmsam, seda ei ole saanud palju harjutada, kuna esiteks me saime sellest olümpiast teada kuu aega tagasi. Teiseks see on üks takistus, mida kasutatakse kõige rohkem tiimivõistlustel ja kuna Eestil ei ole tiimi, siis me ei ole saanud seda hüpet mitu aastat harjutada. Hobune on siiski tubli, et ta nii kaugele jõudis, ja see tähendab väga palju," lisas Relander. 

Veetakistused Experdile siiski päris võõrad ei ole. "Nooremana on ta veetakistusi hüpanud. Ma olen Experdiga teinud ka Euroopa meistrivõistlusi noorte klassis, kus ta on seda, aga see ei ole takistus, mida väga palju kasutatakse, kuna selle hüppamiseks on vaja päris palju hoogu, siis kodus seda ka väga hästi harjutada ei saa," lisas eestlanna. 

"Hobune on hüpanud seda takistust varem, aga siin oli see hirmsam, sest veetakistus oli pikem ja värvilisem ning ümberringi juhtub ka nii palju rohkem. Tegemist on loomaga ehk raske on öelda, mida ta seal nägi," ütles My Relander. 

"Iga takistuse peal on kartus, et hobune jääb selle ette. Seda ei saa kunagi ratsasportis ette näha, aga sportlase on plaan ikka lõpuni sõita," kommenteeris Relander.