Tiit Karuks heitis pilgu Eesti olümpiasportlaste saavutustele Pariisis

Teenekas raadioajakirjanik Tiit Karuks rääkis "Spordipühapäeva" kuukommentaaris olümpiamängude korraldajalinna Pariisi varasemast olümpiakogemusest ning kuidas Eesti sportlastel 1900. ja 1924. aastal valguse linnas läks.
XXXIII olümpiamängud, Pariis 2024. Niisiis on Pariis suvemängude korraldajalinn kolmandat korda, seal heideldi olümpiamedalite nimel ka 1900. ja 1924. aastal.
1900 oli eestlaste jaoks olümpiate-eelne aeg. Sada aastat tagasi, 1924. aastal, olid iseseisva Eesti Wabariigi sportlased aga teist olümpiat osalejad ja tegijad. "35 osavõtjat, 15. koht 44 rahva hulgas," on märkinud spordiajaloolane Reino Sepp 1951. aastal Stockholmis ilmunud "Eesti Spordi Leksikonis".
Medalivõitjaid oli kuus: kulla pälvis Eduard Pütsep kreeka-rooma maadluses, hõbeda neli aastat varem Antwerpenis esimese eestlasena olümpiakulla võitnud Alfred Neuland tõstmises; pronksi Aleksander Klumberg kümnevõistluses, Roman Steinberg kreeka-rooma maadluses, Jaan Kikas ja Harald Tammer tõstmises.
Olümpiamedali pälvinud eestlaste seas on olnud palju säravaid ja võimsaid isiksusi, Harald Tammer on selles reas üks värvikamaid tegijaid. Tema haare oli märkimisväärne: tõstmises olümpiapronks 1924 ja maailmameistritiitel 1922, kuulitõukes Antwerpeni olümpial 1920 koht esikuuikus; 1921 – 1929 Eesti Spordilehe ja 1933 – 1940 Päevalehe peatoimetaja, poliitikuna 1937 – 1940 Rahvuskogu liige. Ja veel: 2026. aastal märgime Eesti Ringhäälingu 100. sünnipäeva. 12. märtsil 1927 oli tollase Raadio Ringhäälingu eetris esimene spordile pühendatud saade. Selle autor Harald Tammer pidas pooletunnise loengu kehakultuurist.
1924. aasta Pariisi olümpial oli Eesti välja pannud ka jalgpallimeeskonna. Siinkohal Reino Sepa kirjapandu eespool mainitud "Eesti Spordi Leksikonis": "Olümpiamängudel on Eesti jalgpall esinenud ühekordselt – Pariisis 1924, kui Eesti USA poolt valikvõistluses välja löödi karistuslöögist 1:0. Eesti oli mängus kohati paremgi kui võimsa Ameerika esindus."
1924. aastal Pariisis tegi olümpiadebüüdi ka tollal 21-aastane maadleja Voldemar Väli, kes jäi jagama 8.-11. kohta. 1926. ja 1927. aastal pälvis Väli Euroopa meistritiitli, 1928. aastal Amsterdamis juba olümpiakulla. Jaksu jagus ka pronksivõiduks 1936. aastal Berliini olümpial, kui Väli oli 33-aastane.
Lisagem ilus uudis Saaremaalt: Voldemar Väli kui ainsa saarlasest olümpiavõitja auks avatakse Kuressaare spordihoone juures 26. oktoobril elusuuruses skulptuur, selle autor on Elo Liiv.
Nüüd siis Pariis 2024. Lootkem, et see toob Eestile ka medalirõõmu. Ennustama ja nõiduma ei tahaks hakata, jätan kõrvale ka eestlaste medalivõimalused protsentides – sellest võis soovi korral lugeda 19. juulil nädalalehe LP spordikülgedelt. Tahaks ka digiajastul läheneda spordile ja sportlastele inimlikumalt, protsentidega mängimata.
Toimetaja: Kristjan Kallaste