Tuuli Tomingas ja Susan Külm pidid juba algselt jätkama Indreku Tobrelutsu käe all, aga suvega on ära langenud ka Johanna Talihärm, Rene Zahkna ja Raido Ränkel, kes kõik treenivad praegu omapäi ehk koondisesüsteemi toeta.

Eesti laskesuusaföderatsiooni spordidirektor Kauri Kõiv käis kujunenud situatsiooni ETV spordisaates lahkamas ja põhjendamas, miks antud oludes on hea siiski Lindingeriga koostööd jätkata.

Mis alustel selle otsuseni jõudsite, et nemad [Talihärm, Zahkna, Ränkel] enam koondises ei ole ja lepingud on peatatud?

Kogu protsess sai alguse sellest, et kevadel, kui otsisime peatreenerit, kaalusime variandid läbi. Tänase peatreeneriga olid tehtud vestlused, intervjuud, sportlastega räägitud ja vastavalt sellele tegin ka otsuse jätkata ühtse koondisena. Kõik sportlased olid sellega nõus ja lõpptulemus on see, et kolme sportlase initsiatiiv tuli sportlastelt, et mitte jätkata tänase peatreeneriga. Aga kuna osapoolte vahel oli sõlmitud ka vastavalt leping, siis kahjuks pidi need lepingud peatama.

Kas lepingu peatamise või lõpetamise otsustas uus peatreener või otsustas selle alaliidu juhatus?

Selle otsustas ikka alaliidu juhatus.

Selge, et küsimus ei olegi niivõrd koondisesse kuulumises, kuivõrd igasuguses rahalises toetuses päeva lõpuks. Meil ei ole ka pink väga pikk. Kas need sportlased on nüüd novembri keskpaigani omapäi ja teevad oma asja ilmasuguse teie toeta?

Enne, kui juhatus selle otsuse tegi, oli meil veel kord sportlastega niiöelda läbirääkimised, aga sportlased otsustasid, et nad lähevad ise oma teed. Kuni esimeste katsevõistlusteni on sportlased omapäi.

Kui vaatame tagasi umbes viiele aastale Eesti laskesuusatamise koondises, siis selle aja jooksul on olnud Indrek Tobrelutsu, Fjodor Svoboda ja nüüd Lindingeri ajastu. Kõigi ühine nimetaja on, et algus on väga ilus ja kusagilt hakkab mingi must pesu jooksma. Kuidas see ikkagi nii, et meie koondisele tervikuna ükski peatreener ei sobi?

Kindlasti on meil pink lühike. Koondise tasemel sportlasi pole väga palju olnud ja kindlasti on ka alaliit olnud nendel aastatel suhteliselt liberaalne, läinud kaasa paljude erisoovidega. Sealt on see olukord tekkinud. Täna on meil tulemas väga hea põlvkond ja Stefan Lindingeri näol vaatame pikka perspektiivi kogu alale tervikuna. Me näeme vaadates tugevamaid koondiseid, et peame olema ühtne koondis, käima ühtset sammu ja suudame viia taseme kõrgemale.

Vaevalt Stefan Lindinger ka väga odav spetsialist on, keda siia tuua. Kas päeva lõpuks hakkab ka Eesti laskesuusaföderatsioon mõtlema, et meil ei olegi mõtet peatreenerit tuua, kui selle kalli raha eest treenivad vaid kaks-kolm sportlast?

Vaadates maailma kõige tugevamaid koondiseid, siis nad treenivad ühtselt, ühtse süsteemi järgi. Lindingeri näol on tegemist teadlasega, kes suudab tegelikult kogu Eesti suusasporti aidata. Oleme ka suusaliiduga teinud sel teemal juba vestlusi. Ma arvan, et suusatuleviku suhtes on see investeering hea.