Eesti jõudis taliolümpial esmakordselt kolmel alal kümne hulka
Pühapäeval lõppevad 24. taliolümpiamängud olid Eesti jaoks märksa edukamad kui eelmised talimängud neli ja kaheksa aastat tagasi.
Pärast Eesti taasiseseisvumist on meie sportlased võitnud taliolümpiatel kaheksa medalit: esimesed kolm Salt Lake Citys ja veel kolm medalit Torinos. Pärast hõbemedalivõitu Vancouveris aastal 2010 tuli järgmist medalit oodata kuni tänavuse talveni.
Eelmisel taliolümpial saavutas meie parimana neljanda koha kiiruisutaja Saskia Alusalu ja kaheksa aastat tagasi jäi parimaks tulemuseks murdmaasuusatamise teatemeeskonna kümnes koht. Individuaalaladel ei jõudnud aga ükski Eesti sportlane Sotšis 20 parema hulka.
Läbi aegade on Eesti sportlased taliolümpial võitnud kümme medalit, neist seitse murdmaasuusatamises. Tänu Kelly Sildarule lisandus uue spordialana sellesse nimekirja freestyle-suusatamine. Ja loomulikult pole me unustanud kiiruisutaja Ants Antsoni olümpiavõitu ja kahevõistleja Allar Levandi olümpiapronksi.
Pekingi olümpia läheb ajalukku mitte ainult Kelly Sildaru medalivõiduga. Erakordne saavutus taliolümpial on ka see, et kolmel erineval alal jõudis Eesti sportlane esikümnesse. Kiiruisutaja Marten Liiv ja kahevõistleja Kristjan Ilves on Sildaru kõrval kahtlemata meie talispordi praegused tipptegijad.
Kui heidame pilgu ka medalitabelisse, siis seal domineerib rekordeid purustav Norra. 15 kuldmedalit on uus talimängude rekord. Kokku on Pekingis medaleid võitnud 29 riigi sportlased. Lätil on üks pronks nagu ka Eestil. Meie põhjanaabril Soomel üks kuld, kaks hõbedat ja kolm pronksi. Vähemalt üks medal - kuld või hõbe - tuleb soomlastele kindlasti juurde, sest pühapäeval ootab ees meeste jäähoki finaal.
Toimetaja: Siim Boikov