Kolumbia jalgpalli levikut takistas 20. sajandi esimesel poolel linnaeliidi põlgus rannikualade elanike vastu ning mägede ja orguderikka riigi kehvad transpordiolud. I maailmasõja alguseks oli Kolumbias vaid 1 km raudteed. Muutuse tõi kohvieksport, mis sajandi keskpaigaks moodustas 80% riigist väljaviidavast kaubast ja vallandas majandusbuumi. Transpordiga ühendati kogu riik, mille arengule pani piduri narkokaubandus.

USA ja Lääne-Euroopa vajadus narkootikumide järele andis Kolumbia narkokartellidele võimu pool sajandit tagasi. Narkootikumidega oli seotud iga valdkond ühiskonnas: poliitika, politsei, armee, kohtusüsteem, meedia ja jalgpall. 1980-ndate aastate keskel oli vähemalt 17 kõrgliigaklubi 20-st narkokartellidega tugevalt seotud. Narkoparunitele pakkus jalgpall võimaluse rahapesuks ning oma võimu ja staatuse avalikuks demonstreerimiseks, sest traditsioonilised riigi ja kodanikuühiskonna institutsioonid olid nähtamatud. 1983. aastal kuulutas justiitsminister Bonilla, et maffia on jalgpalli üle võtnud. Kuus kuud hiljem lasti ta maha.

Aasta hiljem anti Medellini narkokartelli juhtfiguure ja riigi kuulsaima klubi Atletico Nacionali president Hernan Botero Moreno USA-le välja süüdistatuna narkokaubanduses ja rahapesus. Vastuseks sellele vallandasid kartellid terrori: järgneva viie aasta jooksul tapeti 200 kohtunikku, 1200 politseinikku ja 150 uurivat ajakirjanikku. Mõrvatute seas olid kolme jalgpalliklubi presidendid, riigi noortekoondise treener ja profiliiga president. Tapeti jalgpalliajakirjanikke. Üks mängija tulistati surnuks hetkel, kui ta oli väljakul skoorimas. Võimud olid sunnitud taganema ja kuulutasid kolumbialaste väljaandmise USA-le põhiseaduse vastaseks.

Ähvardused ja vägivald jätkus: 1988. aastal pantvangistasid relvastatud mehed ühe jalgpallikohtuniku, tiirutades temaga terve päeva demonstratiivselt mööda Medellini linna ja saates sõnumi kohtuniku kolleegidele: vale otsus tähendab surma. Järgmisel aastal tapeti jalgpallikohtunik Alvaro Ortega ning hooaeg jäi lõpetamata ja meister selgumata.

Kolumbia jalgpalli kõrghetki oli 1993. aasta MM-valikmäng, milles võõrsil purustati Argentiina 5:0. Isegi jalgpallikuningas Pele pidas Kolumbiat favoriidiks MM-tiitlile. Kuid finaalturniir lõppes õnnetu omaväravaga, mille autor Andres Escobar kodumaal mõrvati. Jalgpall jäi narkoraha ja korruptsiooni pantvangiks.