Tänavu 35. aastapäeva tähistav Eesti Olümpiaakadeemia korraldab olümpiate järgseid arutluskonverentse järjepidevalt alates Barcelona mängudest.
Pariisis edukaima eestlasena neljandaks tulnud vehkleja Nelli Differt ütles, et tema teada ükski meie naistippudest praegu relva riiulisse panna ei plaani. Differt sõnastas oma esinemises mõtte, mis annab ehk osalise vastuse Eesti epeenaiste üsnagi stabiilsele rahvusvahelisele edule.

"Kui me vaatame selliseid tüüpilisi itaallasi, prantslasi – võib-olla vanu koolkondi -, siis neil on, jah, niisugused kindlad jooned. Ja sellest nad hästi peavad kinni. Aga mulle tundub, et Eesti treenerid on hästi palju miksinud erinevaid stiile kokku ja leidnud igale sportlasele sobiva, mitte see, et meil on paremakäelised ja vasakukäelised. Ja natuke pikemad ja natuke lühemad vehklejad, vaid me olemegi kõik oma stiililt väga erinevad. Ja ma arvan, et see on see Eesti naiste epee X-faktor olnud," arvas Differt.

Šveitsi rannavõrkpallipaari Pariisis treenerina pronksmedalile aidanud Rivo Vesik on keerulise valiku ees. Pakkumisi tööle asuda tuli erinevatest riikidest üksjagu. Pärast mõningast väljapraakimist jäi lauale kolm: Eesti, Šveits ja Norra.

"Norra oleks isiklikust perspektiivist kõige parem valik minu jaoks. Aga siis ma peaks Eestist ära ütlema ja see teeb valiku raskeks. See Eesti pool on ikkagi tugevalt emotsionaalne ja tahaks siin ka teha," tõdes Vesik.

Eestisse jäämise puhul on Vesiku jaoks selge, et rannavõrkpallurite ettevalmistuseks kuluvat eelarvet tuleb suurendada kaks pool kuni kolm korda. "See ei tähenda seda, et mina hakkaksin hästi palju palka saama. See tähendab, et me peame reaalselt hakkama arendama noorte rannavõrkpalli ja toetama ka neid, kes meil täna on," ütles ta.

Olümpiaakadeemia konverentsil esinenud Erki Nool ütles muuhulgas välja, et nii Urmas Sõõrumaa kui Erich Teigamägi on teinud talle ettepaneku nende edu korral Eesti Olümpiakomitee asepresidendina tööd alustada.