35-aastane Carrington tõusis sellega kuldmedalite arvult võrdsele pulgale sakslannast kuulsuse Birgit Fischeriga, kel samuti kaheksa olümpiavõitu. Fischer kogus oma kullad lausa kuue olümpia peale, Carringtoni jaoks on Pariis neljas olümpia.

Pariisis ka kahe- ja neljasüsta 500 meetri distantsidelt esikoha teeninud Carringtonist on maailma ajaloos rohkem olümpiakuldasid võitnud vaid kaks naist: üheksa võiduni on jõudnud vene võimleja Larissa Latõnina ja ameerika ujuja Katie Ledecky.

Kahvatumad medalid teenisid naiste ühesüsta 500 meetri distantsil ungarlanna Tamara Csipes (1.48,44) ja taanlanna Emma Aastrand Jörgensen (1.49,76).

Meeste ühesüsta 1000 meetri distantsil tulid esikolmikusse tšehh Josef Dostal (3.24,07) ning ungarlased Adam Varga (3.24,76) ja Balint Kopasz (3.25,68).

Aerutamisprogrammi viimase alana kavas olnud naiste ühekanuu 200 meetri sprindi võitis kanadalanna Katie Vincent maailma kõigi aegade parima tulemusega 44,12, aga vaid sajandikuga kaotas talle ameeriklanna Nevin Harrison. Kolmas oli Yarisleidis Cirilo Duboys (Kuuba; 44,36).

Suuresti tänu Carringtonile tõusis Uus-Meremaa ka olümpiamängude edukaimaks aerutamismaaks nelja kuldmedaliga. Napilt edestati rivaal Austraaliat, kes sai kolm kulda, ühe hõbeda ja ühe pronksi. Parim Euroopa riik oli kahe kulla, kahe hõbeda ja kahe pronksiga Saksamaa.