33-aastane Differt on karjääri parimasse hoogu jõudnud just viimastel aastatel, kui saavutas tunamullu MM-il individuaalvõistluses viienda koha ja võitis eelmisel aastal EM-pronksi. Pariisis teeb ta olümpiadebüüdi.

"Eks iga sportlase jaoks on olümpiamängud unistuseks ja need on olnud ka minu unistuseks. Mulle meeldib ikka meenutada, kui läksin aastal 2000 vehklema ja sama aasta suvel tuli Erki Nool olümpiavõitjaks. Elasin talle tohutult kaasa ja nüüd on minul võimalus OM-ile minna," rääkis Differt ERR-ile. "Loomulikult see on tähtis ja oluline, aga samas ma ei ole nendel emotsioonidel lasknud veel endale võib-olla kohale jõuda, sest meil on veel võistkonnavõistlus ees."

Et Eesti epeenaiskonnal õnnestuks Pariisis Tokyo olümpiakulda kaitsta, tuleb järgmisel pühapäeval Hiinas Nanjingis toimuv MK-etapp võita ning samal ajal loota, et Ukraina ei jõuaks poolfinaali. Naiskond peab neljapäevast laupäevani Tallinnas ühise laagri, mis on tähtsale etapile mõeldes viimaseks ettevalmistuseks. "Võimalus on olemas. Nagu Vancouveris näitasime, oleme suutelised etappi võitma - miks me ei peaks olema suutelised seda tegema ka Hiinas," sõnas Differt.

"Teadsin, et mul ei ole Tokyosse võimalik minna. Koroona tuli peale, lisaks käisin 2020. aasta oktoobris põlvega operatsioonil ja mulle öeldi, et nagunii pole võimalust. Lasin igasugused mõtted enda jaoks vabaks. Operatsioonil käik muutis seda, et teadsin, kui saan hakata uuesti vehklema, on see minu jaoks kingitus ja olen selle võimaluse ära kasutanud," tõdes mullune EM-pronks.