Juunioride MM toimus laskesuusamekas Ruhpoldingis ja eestlased olid täis tahtmist suurvõistlustest osa saada. Mis sellest, et raha täiskasvanute koondisest väljapoole sisuliselt ei jätkunud. See võistlusreis kujunes algusest peale väga seikluslikuks.

Ruhpoldingisse jõudmiseks tuli läbida kaheksa piiripunkti. Sõiduvahendiks sai vana vene buss, milles oli ka magamise võimalus. Leedu-Poola piiri kiiremaks ületamiseks pidi Lätt piirivalvureid visalt veenma ja maksma ka sada dollarit. Siiski viibiti piiril pikalt ja elu kujunes ebamugavaks.

Kohale jõuti ja saavutati üksjagu. Maailmameistrivõistluste suur kordaminek oli Merle Viirmaa poolt tavadistantsil välja võideldud neljas koht. Loomulikult tähendas see paljude jaoks üllatust.

Need juunioride maailmameistrivõistlused tähistasid mitmete hilisemate ala suurnimede karjääris tähtsat punkti. Sama võib öelda Eesti koondislaste kohta.

Ajad olid teised. Praktikas peegeldus see näiteks suuskade ettevalmistamises. Norras õppinud Sirli Metsamäe sai oma korralikke paare võistlusteks pakkuda ka koondisekaaslastele Merle Viirmaale ja Kea-Kaia Ilvesele.

Edukaks kujunenud Ruhpoldingi MM tõstis Eesti naisjuuniorid kodumaal huviorbiiti. See oli tähelepanu, mida laskesuusatajatele muidu murdmaasuusatajate kõrval palju ei jätkunud.