"Eks annab tunda, et siin on nii pikalt juba oldud ja võisteldud, aga rajale läksin ma ikkagi positiivse suhtumisega. Midagi katastroofilist ei olnud, aga eks neid varupadruneid tahaks võimalikult palju vältida. Lamadestiirus ma sain kohe aru, miks ta mööda läks, aga püstitiirus ma neid märke nii kindlalt maha ei saanud. Päris suur punnitamine oli. Arvestades kui suure fookusega ma varupadruneid võtsin, siis võinuks võtta ka esimesed viis lasku nii ja oleks olnud okei," kommenteeris Regina Oja Eesti ajakirjanikele oma esimest vahetust.

"Kõrgus mõjutab väga palju. Üks tüdruk riietusruumis oli ka täiesti pikali maas. Me räägime ikkagi ju tippsportlastest ja kogenud sportlastest. Siiski oleme me siin ja ei tunneta oma seda piiri nii hästi. Siin peab ennast väga hästi tunnetama ja see maksimaalne pingutus on siin üldse teine, kui kuskil madalamal merepinnal."

Kuidas sa võtaksid oma olümpia kokku? "Laskesuusatamises ikka võib juhtuda neid üllatusi ja tore oleks olnud, kui see oleks ka siin juhtunud, aga ma arvan, et midagi halvasti ma ei teinud, aga ma kindlasti suudaksin paremini. Ilmselt tuleb aega veel anda, et oma endisele tasemele tagasi jõuda," ütles Oja.

Mida oleks pidanud tegema teisiti enne olümpiat? "Ma võtsin oma maksimumi, arvestades eelmist hooaega ja seda, et alates maikuust pidin väga tugevalt enda sisse vaatama ja ausalt tunnistama, et mis on hetkel mu tase. See eelmine hooaeg jääb mind pikalt saatma. Loomulikult tahaksin ja võiksin mõelda, et võinuks teha paljusid asju teistmoodi, aga ma polnud selleks füüsiliselt võimeline. Pidin ajas tagasi minema. Eelmise hooaja lõivu maksan pikalt. Muidu arenesin aasta-aastalt vaikselt, aga eelmine aasta tõmbas mind tugevalt kümme sammu tagasi. Hakkan vaikselt samm-sammult edasi astuma, eelmise aastaga võrreldes on edasiminek enesetunde poolest korralik, aga lihtsalt tagasilöök oli nii suur. Võistlustelt ei saa aru, aga neid asju näen ainult mina ise, mida ma oma kehas tunnen," sõnas Oja.

Teist vahetust sõitnud Tomingas oma esitusi kommenteerida ei tahtnud. "Võistlus oli nagu võistlus ikka. Koroonatingimustes muud melu siin väga pole olnud. Sarnane tavalise MK-etapiga. Esitustest ei tahaks väga rääkida," ütles ta.

 "Pea iga päev olen saanud laskmas käia ja olen üritanud leida erinevaid lahendusi, aga arvan, et olen lihtsalt väsinud. Laskmise osas on ennegi mõõnasid ette tulnud. Tihtipeale on asi selles, et relvaga on saanud mingi periood väga palju tööd tehtud ja olen endale mingi tüüpvea sisse õppinud. Selle vältimiseks on kõige lihtsam jätta relv mingiks nädalaks lihtsalt kõrvale," rääkis Tomingas.

Küsimusele, kuidas Külmast on saanud Eesti koondise parim, ütles ta, et ta läheb iga päev lihtsalt oma parimat tegema. "Iga võistlusega on läinud paremaks. Minul on alati nii olnud, et on vaja tugevaid lahtisõite, et paremaks saada. Kindlasti ei ole see veel minu hea vorm. Kangus on veel kehas. Kui siit koju läheme, siis puhkame paar päeva ning taastume. Võib olla on seejärel mere tasemel lihtsam võistelda," sõnas Külm.

Kas Otepää MK-etapp on olümpiast tähtsam? "Ei saaks päris nii öelda. Kui nüüd olümpia on tehtud, siis väga suure elevusega ootan kodust MK-etappi, kus saab kõikide toetajate ja lähedaste ees võistelda. Loodetavasti suudan neile häid sooritusi pakkuda. Ei ütleks, et on olümpiast olulisem, kuid ma väga ootan seda," tõdes Külm.

Mis hinnangu annad olümpiale? "Viie palli süsteemis neli. Andsin igal võistlusel oma maksimumi ja parima. Pärast individuaali on laskmine ka paremaks läinud. Lamades sellest ühest lasust on kahju, kuid püsti oli küll nii, et vaatad sihikust läbi ja ei ole varianti ka mööda lasta. Nii hästi seisis, nagu paku peal. Ei ole mõtet põdeda. Võtan siit positiivse tunde kaasa. Halvad asjad unustame ära, analüüsime ära ja seejärel on need unustatud," lausus Külm.

"Hommikul ei olnud selge, kas stardin. Arusaadavalt ei ole emotsioonid kõige paremad," oli viimast vahetust sõitnud Talihärma kommentaar Eesti ajakirjanikele.