Mis tervikuna ütled? Kuidas turniiri ja oma sooritustega rahul oled?

Kui alustada meeskonna esituset, siis jätsime väljakule kõik, mis oli. Parem koht turniiritabel jäi võib-olla selle taha, et mõned mängu algused olid nõrgad ja sealt andsime vastasele liiga suure edu. Võib-olla professionalism ja mängijate rutiin ei ole veel samal tasemel mis vastastel. See on see, mille kallal tuleb tööd teha ja tulevikus suudame seda kindlasti parandada. Tuleb peale uusi noori mängijaid, kes mängivad kõrgel tasemel ning toovad sinna head uut tegemist, külma pead ja head energiat. Kui võtta meeskondlikult kokku, siis annaks tugeva kolm plussi või neli miinuse. Oli nõrgemaid hetki, kuid oli ka palju tugevamaid hetki.

Kui nüüd endast rääkida, siis olukordades realiseerimine võinuks olla veel parem. Okei, neli väravat suutsin lüüa ja see on kindlasti hea näitaja ...

Sa olid tüüpiline näide tervest Eesti koondisest, kes sai sel turniiril ootamatult palju võimalusi, aga natuke napilt realiseerisite.

See oli ka üks asi. See realiseerimine andis ka natuke soovida.

Nii et parem realiseerimine, suurem otsustavas esimesel kolmandikul, ülekaalude realiseerimise oskus on need võtmesõnad järgmiseks koondise turniiriks.

Jah, ülekaal ka väga hea point. Ülekaal kui selline oli üks paremaid, mis meil turniiride jooksul olnud. Lihtsalt see viimane i täpp jäi puudu. Ma arvan, et tegime palju õigeid asju, liigutasime litrit hästi, suutsime võimalusi luua... Sellisel turniiril ju vastane käib alati enne mängu läbi, kuidas vastane üritab ülekaalus väravaid lüüa ja võetakse paremad elemendid ära. Meie puhul Makrov, keda üritasime leida, pandi tihtipeale lihtsalt kinni. Tegelikult suutsime heade kombinatsioonidega ta üles leida ja leidsime sinna ka teisi variante. Tuleb endale aru anda ja olla selles mõttes realist, et vastased turniiride vahel ei maga. Ka nemad näevad vaeva ja tulevad siia ja annavad endast parima. Selline sport kord on. Teinekord endast parimat andes ei ole see piisav. Et Rumeenia selle turniiri võitis, näitab seda, et ka meie jaoks on tulevikus kõik võimalik. Rumeeniat oleme aastate jooksul võitnud. Okei, see aasta bullititega kaotasime, aga tegelikult minu arust olime ka seal mängus paremad ja võit jäi üksikute asjade taha. See näitab seda, et püssi põõsasse visata kindlasti ei tohi.

Juba 10. mail läheb Slovakkias lahti suur MM. Selgub maailmameister ja kui vaadata, et Suurbritannia koondis, kes ka pikalt on müdistanud meie tasandil, on nüüd juba suures mängus, siis kellele panustad suurel turniiril ja kas Eestis õnnestub ka mitte väga kauges tulevikus Suurbritannia moodi üles kerkida?

See on hetkel veel natukene utoopiline unistus. Peab olema realist. Peame mõtlema, arenema ja tegema tööd, et jõuda järgmisse gruppi ja siis juba järgmine teha tööd, et seal püsima jääda. Ei tasu liialt kaugele tulevikku vaadata, tuleb olla mõistlik. Kavatsen sel aastal jälgida, kuidas Suurbritannial seal läheb. Mõned aastad tagasi mängisime nendega veel väga võrdselt. Kindlasti see näitab ka seda, kaugel ise oleme maailma tipust. Sel aastal on olnud hokit päris palju ja ilmselt suure MM-i jälgimine piirdub üksikute Suurbritannia mänguda ja mõne poolfinaali ja finaaliga. Kavatsen juhtme stepslist välja võtta ja mõtted mujale saada. On olnud tohutult pikk hooaeg ja pea ja keha on päris tühjad. Ennustan Soome - Venemaa finaali, aga Venemaa on oma kõigi staaridega kohal - ütlen, et Venemaa võidab.

Aitäh sulle, Robert, selle hingestatud mängu eest siin kodusel turniiril jaa mõnusat puhkuseaega!

Suur aitäh!