Klavan: majanduslikult tugev jalgpall vajab toetavat keskkonda

Eesti jalgpalli pikaajaline areng ei sünni ainult platsil, vaid ka selle ümber – juhtimises, rahastuses ja kogukonnatöös. Klubide professionaalne juhtimine ja majanduslik jätkusuutlikkus on tulevikukindla jalgpalli alustalad. Kui soovime jõuda järele riikidele nagu Island või Slovakkia, ei piisa pelgalt kirest mängu vastu, vaja on ka süsteemi, mis klubide arengut toetab, kirjutab Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks kandideeriv Ragnar Klavan arvamusloos.
Tänast klubide arengut pärsivad eelkõige läbipaistmatu toetussüsteem, ebaühtlane juhtimiskvaliteet ning piiratud ligipääs teadmistele ja rahastusele. Nende kitsaskohtade lahendamiseks tuleb kujundada keskkond, mis toetab kõiki klubisid võrdsetel alustel ja selgete põhimõtete järgi – nii tippe, kui ka kogukonnapõhiseid väikeklubisid. Selline lähenemine tähendab põhimõttelist muutust, mis on vajalik järgmiseks arenguhüppeks.
Mängijaõiguste ja üleminekute kompetentsikeskus
Klubide tulubaas sõltub praegu liigselt noortetööst ja eratoetustest. Mängijate arendamine ning nende edasi liikumine on suur potentsiaal, mida pärsib teadmatus ja vähene professionaalne tugi. Peame koos määratlema, millist jalgpallurit tippliigad kümne aasta pärast vajavad, ning liikuma strateegiliselt selles suunas.
Programmis välja pakutud esimene samm on luua kõigile klubidele kättesaadav kompetentsikeskus, mis toetab neid mängijaõiguste, lepingute, üleminekute ja skautinguga seotud küsimustes. See ei ole pelgalt tehniline teema – see mõjutab otseselt klubide tulupotentsiaali ja vajab keskset juhtimist. Hämara tausta ja kitsa ringi vahel sõlmitud "hea tahte kokkulepped" peavad jääma ajalukku ning asenduma koostöö ja parimate praktikatega, mis kaasavad kõiki osapooli.
Tugev bränd, usaldus ja koostööpartnerid
Tugev bränd, usaldusväärne maine ja läbimõeldud partnerlussuhted on võtmetegurid jalgpalli nähtavuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisel. Klubid vajavad tuge oma kuvandi ja väärtuspakkumise arendamisel – just siin saab alaliit olla klubide nähtavust ja mainet võimendav partner.
Ühine pingutus kasvatab usaldust ja muudab klubid koostööpartneritele atraktiivsemaks. Premium liiga brändil on suur potentsiaal, mida tuleb süsteemselt arendada. Ainult nii liigume kaugemale Euroopa raha ümberjagamisest ja suudame luua ka ise uut väärtust – olgu selleks tasemel mängijad, atraktiivne liiga või midagi muud.
Läbipaistvad litsentsiõigused ja annetuskultuuri areng
Peame kujundama läbipaistva arusaama sellest, kuidas hallatakse kohalike tippliigade teleõigusi, andmelitsentse ja muid kommertsõigusi ning milliste lepingutega need on seotud. Täna puudub klubidel ja avalikkusel selge ülevaade näiteks teleõiguste või andmelitsentside tegelikust väärtusest. Islandi kogemus näitab, kui palju potentsiaali selles tulu mõttes peitub.
Lisaks tuleb süstemaatiliselt arendada annetuskultuuri Eesti spordis. See eeldab koostööd teiste spordialadega ning sisulise dialoogi alustamist riigiga – näiteks hasartmängumaksu suunamise või maksusoodustuste teemal. Vajalik on struktuurne muutus, mis toetaks tervikuna Eesti spordi arengut ja looks klubidele uue rahastusallika.
Ühishanked ja rahastusvõimaluste ärakasutamine
Euroopa Liit, UEFA ja ECA pakuvad mitmeid rahastusvõimalusi, kuid igapäevased vestlused klubidega kinnitavad, et neid kasutatakse vähe. Paljud lihtsalt ei tea, mida küsida, kust alustada või kelle poole pöörduda. See ei ole klubide tegemata töö, see näitab süsteemi nõrkust.
EJL-i roll on aidata klubisid projektide koostamisel, rahastuse taotlemisel ja infovahetuse korraldamisel. Samuti tuleb luua ühishangete süsteem, mis aitab kulusid kontrolli all hoida – näiteks spordivarustuse, IT-lahenduste või andmeanalüütika tööriistade puhul. Ühtne andmepõhine juhtimine võimaldab teha paremaid otsuseid nii mängijate, fännide kui partnerite osas.
Klubijuhtimise Akadeemia ja inimeste arendamine
Hea juhtimine ei tähenda alati kõige õigemat otsust, vaid pidevat õppimist ja vastutuse võtmist. Et klubid saaksid areneda, peab neil olema ligipääs teadmistele, tööriistadele ja tugivõrgustikele.
Programmis kavandatud Klubijuhtimise Akadeemia loob süsteemse arendusplatvormi nii suurtele kui väikestele klubidele. Lisaks juhtidele peavad arenema ka treenerid ja tugipersonal – need on inimesed, kes määravad, milline on meie jalgpalli kvaliteet, kasvatuslik mõju ja rahvusvaheline konkurentsivõime. Mentorid, koolitused ja praktilised tööriistad peavad olema klubidele kättesaadavad ning läbimõeldud ja suunatud pikaajalise juhtimiskultuuri kasvatamisele.
Kokkuvõttes: keskkond, mis toetab kasvu
Eesti jalgpalli edu ei sünni üleöö. See sünnib siis, kui kujundame koos keskkonna, kus igal klubil – olgu ta väike või suur – on lihtsam kasvada, areneda ja luua lisandväärtust nii spordile kui ühiskonnale laiemalt. See eeldab sihikindlust, koostööd ja valmisolekut mõelda ja tegutseda senisest erinevalt.
Toimetaja: ERR Sport