Uuel aastal saab Eestist esimene riik Baltikumis, mis teenindab kodust jalgpalli kõrgliigat videokohtunikega täismahus ehk igal mängul. Video- ja abivideokohtunikule ehitatakse A. Le Coq Arenale välja spetsiaalne keskus.

Pooleaastane kohtunike koolitus ning kolm hooaega VAR-i kasutamist meistriliigas läheb jalgpalliliidule maksma kokku 1,2 miljonit eurot.

"Praktiliselt kogu rahvusvaheline tippjalgpall käib videokohtunike abil. Varem või hiljem pidime sellega liituma ja sellisel juhul meie vastus on pigem see, et mida varem, seda parem," lausus Pohlak.

"Kui vaadata kohtunike poolt, siis väga selgelt ei ole täna kohtunikul enam võimalik teha rahvusvahelist karjääri, kui nende liigas pole videokohtuniku mõõdet."

Eesti jalgpallikohtunikest on VAR-i litsents olemas vaid Kristo Tohveril. Novembris algab esimene koolitusprogramm, mis toob juurde 12 VAR-i kohtunikku ja lisaks õpetatakse välja 12 väljakukohtunikku ning sama palju abivideokohtunikke.

Inimeste vähesuse tõttu võib väljakukohtunik ühel nädalavahetusel tööle sattuda nii platsil kui VAR-i keskuses.

"Väga kiired neli kuud tulemas, peame sisuliselt nagu eestlasele kombeks aastase töö ära tegema poole aastaga. Paraku nii see on," lausus jalgpalliliidu kohtunike koolitusjuht Ain Alev.

"Koolitame top kohtunike seast, see on väga selgelt UEFA juhtnöörides kirjas. Ehk see ei saa olla mõne madalama kategooria kohtunik."

Videokohtunikud saavad sekkuda neljas mängumomendis: väravate puhul, punase kaardi olukordades, penalti situatsioonides või kui kohtunik annab kaardi valele mängijale.