Premium liigas lõi tänavu kaasa rohkem profimängijaid kui kunagi varem

Koroonaviiruse tõttu oli jalgpalli Eesti meistriliiga hooaeg tavatult pikk, publikuvaesem, kuid väljakul käis senisest kõige rohkem profimängijaid.

FC Flora tuli meistriks 16-punktilise edumaaga, sellist vahe pole esimese ja teise koha vahel olnud 2009. aastast saadik. Ühtlasi kaotas võitja vaid ühe mängu ja tegi kaks viiki. Tõsi, kaks aastat tagasi tuli Nõmme Kalju meistriks null kaotusega, ent viike kogunes 11. See näitab, et Flora oli tõepoolest tänavu teistest suurelt üle.

"Kui esinelikus on üks klubi sel aastal rohkem domineerinud, siis kogu liiga on muutunud ikkagi ühtlasemaks," kommenteeris jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht. "Kui tavapärasel hooajal on 24-25 mängu, kus vastane on teisest nelja või enama väravaga üle, siis sel aastal oli selliseid mänge 13. Väravate vahe, ehk siis mitme väravaga on esinelik keskmiselt viiendast kuni kümnendast kohast üle - kui muidu on 2,6, siis nüüd on 2,0. Ehk siis see on vähenenud."

Väravaküttide seas 26 tabamust löönud Rauno Sappinen võitis selle edetabeli ülekaalukalt, Edrisa Lubegal teisel kohal oli alles 14 tabamust. Niisugust ülekaalu kohtab kõrgliigas viimase kümne aasta sees siiski pigem harva.

Narva Transi madal tabelikoht polegi samas nii üllatav - kaheksandaks jäädi ka 2014. ja 2016. aastal. Nõmme Kalju on samuti kõrgliigas mängides varem neli korda medalita jäänud, viimati kuus aastat tagasi. Paide on aga esimest korda medalil.

Negatiivsema poole pealt läheb koroona-hooaeg kirja ka väiksema publikunumbriga. "Aasta kokkuvõttes publiku hulk vähenes seitse ja pool protsenti. Samal ajal kui enne koroonaviiruse teist lainet olime me plussis 30 protsendiga," selgitas Uiboleht.

Erakordne oli aasta igapidi - pikim hooaeg, mis venis üheksa kuu pikkuseks ja küündis esimest korda detsembrini. Pikk paus liigamängudes pärast avavooru, omamoodi mängudenumber, viimase mängu ära jäämine - kõige selle süüks koroonaviirus. Ent erakordne oli hooaeg veel ühe näitaja poolest, mida koroona arvele panna ei saa.

"Kõige erakordsem oligi see, et algasid jalgpalliliidu poolsed solidaarsustoetused just nendele klubidele, kes Euroopas ei mängi ja sellega seonduvalt meil oli palgalisi, profimängijaid liigas rohkem kui kunagi varem ja sisuliselt meil olidki peaaegu sajaprotsendiliselt kõik mängijad profid," sõnas Uiboleht.

Uut hooaega plaanib jalgpalliliit esialgu traditsioonilisel moel, kuid kuna koroona pole veel kuhugi kadunud, ollakse valmis ka võimalikeks muudatusteks.

Toimetaja: Kristo Tamm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: