Klubi ajaloo teise Stanley karika pälvis Tampa Bay Lightning, kui finaalseerias saadi mängudega 4:2 jagu Dallas Starsist. Tampa Bay eelmine karikavõit pärines aastast 2004.

Seeria viimase kohtumise võitis Tampa Bay 2:0. Väravad sündisid esimesel ja teisel kolmandikul. Venelane Andrei Vasilevski tegi Tampa Bay väravas 22 tõrjet.

Eesti koondise väravavaht ning kirglik hokivaatleja Villem-Henrik Koitmaa pealkirjastab Tampa Bay edu järgnevalt: "See, et Tampa Bay võitis Stanley karika, on aasta 2020 kõige normaalsem asi."

"Tampa Bay vääris seda karikat. Kõige ühtlasem meeskond, kes on juba kolm aastat järjest mänginud väga korraliku põhihooaja ja neile on seda karikat prognoositud. See aasta loksus kõik paika. See juba räägib enda eest, et Tampa Bay ei kaotanud järjest ühtegi mängu. Tuli küll kaotusi, aga mitte järjest, selgitab Koitmaa. "Tampa Bay oli igas [finaalseeria] mängus parem. Praktiliselt kogu play-off'i jooksul nad domineerisid litrikasutust, pealeviskeid ja mida kõike muud."

Kogu seeria kontekstis tõsteti tšempioniks tulnud Tampa Bay meeskonnas esile 29-aastast rootslasest kaitsemängijat Victor Hedmani. Tema valiti ka play-off'ide kõige väärtuslikumaks mängijaks.

Ka eestlaste suhtumine ülemerenaabrisse on ilmselt soe ning Hedmanist tehakse veidi juttu isegi Eesti ajakirjanduses. Koitmaa arvates oli Tampa Bay aga väga ühtlane meeskond.

"Ma isegi ei tõstaks Hedmani esile, kuigi muidugi ta on suurepärane mängija, NHL-i parim kaitsemängija. Tampa Bay oli nii ühtlane meeskond, et seal ei ole isegi võimalik ühte staari välja tuua, kes tuli ja kandis seda meeskonda. Samamoodi võiks ju esile tõsta Brayden Pointi, keda mina arvasin võitvat play-off'ide väärtuslikuima mängija auhinna. Samamoodi Nikita Kutšerov, kes tõi 25 mängus 34 punkti. Seal neid mehi on väga võimsaid. Samamoodi väravavajt Andrei Vasilevski - 25 play-off mängus oli iga minut tema väravas ja tõrjeprotsent 92,7 on fantastiline."

See, kuidas tänavune NHL-i hooaeg lõpuks kulminatsiooni sai, oli keeruline ja omapärane. Märtsi keskel katkenud põhiturniiri klassikalises võtmes lõpuni ei mängitudki.

Play-off'idesse pääses 24 klubi ning augusti alguses alanud turniir peeti kahes Kanada linnas ehk Edmontonis ja Torontos. Mängijad olid isoleeritud, fänne kohtumistele loomulikult ei lubatud. Kuidas kõik eelräägitu väljakutel nähtud hokit reaalselt mõjutada võis?

"Väravavahtide koha pealt võin selgelt öelda, et kõik mängisid täpselt nii head hokit, kui nad võimelised on. Kas midagi oli veel teisiti? Ma arvan, et kunagi ei ole Stanley karikafinaalis kaotamine nii valus olnud, kui tänavu Dallas Starsil," arvab Koitmaa. "Tuletame meelde, et nad olnud praktiliselt kaks kuud muust maailmast eraldatud. See on metsik koduigatsus. Kui selle kõik läbid ja ikka jääd ilma, siis ma arvan, et see on see üks kord, kus teisele kohale võiks jagada mingid medalid."