Soome hokilegend: väiksedki riigid võivad olla edukad ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Jäähoki MM-turniiri raames peeti sel nädalal Tallinnas ka rahvusvaheline seminar, kus teiste hulgas esinesid kaks kuulsat soomlast – Alpo Suhonen ja Tuomo Ruutu. Arutleti Eesti jäähoki perspektiivide üle ning noortes huviäratamist jäähoki vastu.

Kui jäähokielu korraldamist kelleltki õppida, tasub Eestis alati suunata pilk põhja poole. 70-aastane Alpo Suhonen on näinud jäähoki tõusu Soomes meie põhjanaabrite üheks edukamaks alaks. Suhonen rõhutas, et jäähokikultuuri loomise retsept on lihtne, aga tee selleni keeruline.

"Vaja on sportlikult andekaid noori, professionaalseid treeninguid,  palju jääaega, häid suviseid treeninguid, infrastruktuuri, raha, vanemate nõusolekut," rääkis ta ERR-ile. "Sellega läheb paar-kolm sugupõlve, kui tööd tehakse."

Samas ütles ühe esimese eurooplasest treenerina ka maailma tugevaimas profiliigas NHL töötanud Suhonen, et väiksedki riigid võivad olla edukad. Kui maa kultuuriline traditsioon on aegade jooksul loonud eeldused sportlikule edule. "Sloveenia on hea näide sellest. Neil on umbes 1000 registreeritud mängijat ja nad mängivad olümpial," arutles Suhonen. "Samuti MM-il vähemalt 1. divisjoni A-grupis, kui mitte eliitdivisjonis."

"Sellele lisaks on tehtud uuringuid, kui palju on vaja alaga tegelejaid, jõudmaks maailma tippu," jätkas ta. "Jäähoki osas näitavad Kanadas tehtud uuringud, et vaja on 8000-10 000 noort mängijat aastaringi professionaalselt treenituna. See peaks olema piisav. Ei pea olema pool miljonit harrastajat nagu Venemaal või Kanadas. Soomes on hetkel 70 000 registreeritud mängijat ja sedagi on päris palju."

Suhonen rõhutas veel, et kõikide suurte muutuste käivitajaks on inimesed ise ja liigne välise abi kasutamine pole lõpuks elujõuline.

Üle 700 mängu NHL-is mänginud ja 2011. aastal Soomega maailmameistriks tulnud Tuomo Ruutu märkis, et noortele on olulised ka eeskujud ja neid on vaja esile tõsta. "Selle kaudu saavad lapsed usku, et siit on võimalik sirguda tippu. Alati võib leida vabandusi, et ei ole üht või teist. Aga kui on kirg mängu vastu, leitakse ka tee, kuidas teha asju nii, et jõuda tippu," arvas Ruutu.

Ruutu sõnul oli tema suurim eeskuju vanem vend, kes jõudis enne teda Soome liigasse, koondisse ja NHL-i. Tähtis on tahe õppida ja vanemate ning treenerite tugi. "Ega ma osanud eales lapsena sellest kõigest unistada, mida saavutasin. Samas olen tänulik kõige selle eest, mida hokis saavutasin," tunnistas ta. "Olen alati arvanud, et kui uskuda, teha igapäevaselt tööd ja ennekõike tunda mängust rõõmu, võib jõuda välja kuhu iganes."

Seminar Tallinnas peeti rahvusvahelise jäähokiliidu pilootprojekti raames, mille eesmärk on aidata kaasa jäähoki arengule üle maailma.

Toimetaja: Maarja Värv



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: