"Olen väga tänulik, et mulle see au usaldati. Üritasin endast parimat anda," rääkis ta enam kui 12 tundi pärast avatseremooniat ERR-ile. "Kui lapsena vaatasin avatseremooniaid, jättis see alati väga võimsa tunde ja täpselt nii see ka oli. Võib-olla hiljem jõuab see veel rohkem kohale, praegu veel on nii palju emotsioone, aga üks eredam hetk oli see, kui lipp käes seisad värava ees ja siis astud staadionile. See on kirjeldamatu tunne."

"Staadionil oli tuul ja teised ütlesid, et väga hoogsalt ei tohi lehvitada, lipp sõlme ei tohi minna," lisas Alusalu, miks ta lippu üsna tagasihoidlikult kandis. "Teistelt sain vastukaja, et sain täitsa hakkama, seda on hea kuulda."

Alusalu sõnul oli tseremooniaks valmistumine üpris pikk. "Pidime enne teisi külla sõitma, see võttis tund aega. Siis ootasime teises külas ka peaaegu tund aega, enne staadionile marssimist ka enam-vähem tund aega… see on päris pikk ja väsitav," nentis ta, ent lisas: "Vahet ei ole, kas lipukandjale või teistele Eesti koondislastele, ootasime sama kaua kõik."

Staadionil oli võrdlemisi külm, kas Eesti koondise riided hoidsid sooja? "Jaa, mul oli kogu aeg soe. Arvan, et Eesti delegatsioon oli hästi valmistunud, meile anti saabaste sisse soojendused ja olid soojakotid kaasas," rääkis Alusalu.

Kuidas avatseremoonia meeldis? "Väga hästi meeldis. Ma ei oska midagi konkreetset välja tuua. Olümpiatule süttimine on kõige erilisem," mõtiskles ta. "Otsest ettekujutust ja ootusi ei olnud avatseremooniaks, väga tore vaatemäng oli. Eks hiljem oskab kõiki neid asju paremini sõnadesse panna. Aga väga suur vau-efekt oli ka."

Alusalu võistleb olümpial esimest korda, ka Gangneungi kiiruisuovaalil pole ta varem võistelnud. "Ovaal on väga hea, soojendusruumid ja kõik on väga tasemel. Jää on teistsugune. See ei ole küll midagi uut, iga jää ongi veidi erinev, aga kuna ma ei ole siin varem sõitnud, siis minu jaoks on see selline uus, oma tunnetuse leidmine võtab natuke aega," selgitas Alusalu. "Igal jääl on oma nüansid, kuidas on selle pehmus, kõvadus, kuidas pealmine kiht murdub. See on selline veidi kõvem jää. Ma ei ütle, kas see on hea või halb, see on lihtsalt asi, kus peab oma tunnetuse leidma."

Ühisstardiga sõit on kavas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval ehk 24. veebruaril, kui esmalt sõidetakse poolfinaalid ja siis finaal. Mida see ühisstart endast täpsemalt kujutab? "Kõige erilisem on see, et sõidame kõik koos, mitte paaris nagu klassikalistel distantsidel. Ja sõidu vahel on vahefinišid, kus saab punkte korjata," ütles Alusalu. "Eks ole näha, kuidas kujuneb, aga ilmselgelt on punkte vaja, et finaali saada. Arvan, et läheb päris suureks rüselemiseks."