Liivi jaoks oli reedene treening tavapärasest erilisem, sest Vabariigi president Alar Karis käis treeningut uudistamas. "Oli väga erakordne treening. Väga-väga tore, et oli nii palju eestlasi. Kui ma trenni alguses jääle läksin, siis treener ka küsis, kas president on juba siin. Läksin siis jääle peale ja olin trenni tegemas, kui üks hetk vaatan vasakule ja president oli kohal! Meil oli väga huvitav kohtumine," meenutas Liiv ERR-ile.

Liiv harjutas reedeses treeningus kurvides sõitmist. "See on tegelikult selline huvitav harjutus, mis aitab minu kurvitehnikale kaasa. Olen seda teinud viimased kaks-kolm aastat ja tegelikult on see väga keeruline. Seal tuleb väga mitmetele detailidele mõelda ja kõik need kokku panna on väga-väga keeruline, aga sel hooajal on see kindlasti kergemaks läinud," märkis Liiv.

Peaaegu igat Liivi treeningut jäädvustab videokaamera. "Meil on selline analüütiline pool väga-väga suur. Kui ma Hollandis treenin igapäevaselt, siis mul on peaaegu igas trennis kaamera üleval ja see laeb kõik pilve üles. Pärast analüüsime videot. Saame selle panna aegluupi, et kontrollida igat liigutust. Praegu paneme selle abil palju rõhku kehaasendile, et minu asend oleks rohkem kompaktne ja ma suudaks kurvis paremale jalale rohkem survet panna," selgitas Liiv.

Liiv võistleb Milano Cortina mängudel 500 ja 1000 meetri distantsidel. Esimesena on kavas 1000 meetri võistlus, mis toimub 11. veebruaril. "Kui neid kahte distantsi võrrelda, siis tehniline pool on natukene erinev. 500 meetrit on kindlasti kiirem. 1000 meetris on ka kiirus oluline, aga mingi moment tuleb selline lõdvestuspaus sisse. Ehk minu puhul on sirged sellised, kus saan korraks taastuda, aga mõlemal distantsil lähen kurvi täiega."

Väikesest Puiatu külast pärit Liiv sattus Väino Treimani käe alla uisutrenni tänu vanemale vennale. "Minu vanem vend Risto läks enne mind Treimani juurde trenni ja ma tahtsin ka sinna trenni minna. Tegelikult käisin üsna tihti hokiuiskudega uisutamas ja ühel päeval Väino tuli minu juurde ja ütles, et proovi kiiruiske. Proovisingi neid Ants Antsoni aegseid kiiruiske. Esimesest trennist mäletan nii palju, et olin rohkem pikali kui püsti. Ma olin üsna väike, seitsme-kaheksa aasta vanune ning need Antsoni aegsed uisud ei olnud kõige mugavamad. Võrreldes praegustega on nagu öö ja päev."

Kuus aastat tagasi siirdus Liiv treenima Hollandisse, mis on kiiruisutamises läbi aegade edukaim riik taliolümpiamängude ajaloos. "Hollandis on treeningtingimused suurepärased. Meil on väga suur tiim, kokku äkki kuskil 10-11 uisutajat, pluss taustatiimis on sama palju inimesi. Kindlasti Euroopas ühed parimad tingimused. Erwin Ten Hove on meie nii-öelda sprindigrupi treener ja siis meil on ka abitreener, hiinlane Ke Jiaxin, kes aitab meid tehnikaga. Kui ma tänast kurvitrenni tegin, siis te [Eesti ajakirjanikud] nägite, et Ke oli see, kes mind hoidis ja ütles mulle, mida pean tehnilise poole pealt parandama."

Liiv osaleb olümpiamängudel kolmandat korda ja seekord omistati talle au olla üks Eesti koondise lipukandjatest reedesel avatseremoonial. "See on väga-väga suur sündmus ja ootan avatseremooniat põnevusega. Seekord anti lipp minu kätte. See on väga suur au! Olümpia on minu jaoks selline võistlus, mis toob kõik sportlased kokku. Mul on väga hea meel, et mul on siin väga suur tiim. Et kui võrrelda eelmise kahe OM-iga, siis oli tiim palju väiksem, aga nüüd on meil palju rahvast. See ongi mõnus ja kõigil on siin hea koos olla," märkis Liiv.

Liiv on üsna kindel, et Milano Cortina mängud ei jää tema viimaseks. "Ma rääkisin enne sellest ka presidendiga ja ta küsis, kaua ma uisutan. Ütlesin talle, et võtan aasta korraga ja mainisin ka seda, et võib-olla 2030. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaal on täiesti loogiline plaan."