Miks on väikesel Eesti liigal VAR-i vaja?

Tegime ühe analüüsi, alustasime 2017. aastast ja hindasime, kuidas oleks VAR saanud erinevates olukordades sekkuda, näiteks penaltid või punased kaardid. Kujutasime ette, kuidas need võimalikud olukorrad oleksid mängu tulemust mõjutanud ja ennustasime siis selle põhjal mängude tulemusi. Meie analüüsi põhjal oleks meistriliiga võitja selle aja jooksul kaks korda muutnud.

Kas VAR käivitub Eestis täistuuridel või on ka piiranguid?

Jah, ikka täistuuridel. Kõik 180 mängu ja televaatajad näevad seda täpselt samamoodi nagu MM-il. Siiski on meie ja MM-i VAR-i vahel üks väga oluline erinevus - meie ei tõmba suluseisujooni. Meie VAR-i eest vastutab kaks inimest, MM-il oli umbes seitse-kaheksa inimest. See on aeganõudev töö ja kaks inimest lihtsalt ei jõua sellega tegeleda. See ei tähenda, et me tulevikus joonte tõmbamise välistaksime.

Mida on Eesti kohtunikud pidanud VAR-i õppimiseks tegema?

Oleme selle protsessiga pool aastat tegelenud. Tegelikult alustasime juba 2019. aastal, toona oleks meie tehniline lahendus natukene teistsugune olnud kui nüüd, aga siis tuli koroonapandeemia vahele ja jätsime plaani pooleli.

VAR-i peale kulub kolme aastaga 1,2 miljonit eurot ehk ligikaudu 400 000 eurot aastas. Loodame osa sellest rahast Euroopa jalgpalliliidult (UEFA) saada. Pidime leidma ka tehnilise partneri, kes meile VAR-i jaoks vajalikud võimalused loob. Otsustasime selleks valida Prantsusmaa ettevõtte Vogo.

Loomulikult oleme kohtunikke koolitanud. Alates novembrist on iga kohtunik läbinud umbes 65 tunni pikkuse koolituse ja eelmisel nädalal oli meil viiepäevane laager, mille peateema oli videokohtuniku töö. Nüüdseks on kohtunikel umbes 100 tundi all, koolitajatel on see arv 300 kandis.

Kas ja kui palju muutub väljakuäärne tegevus?

Jalgpalli põhiolemus sellest ei muutu. Läheneme sellele nii, et proovime võimalikult vähe sekkuda. Küll aga läheb teleproduktsioon oluliselt põnevamaks ja atraktiivsemaks. ERR-i mängudel on alati olnud kuus-seitse kaamerat, aga enamus mänge näitab Megamedia, kes pidi eelmisel aastal kolme kaameraga hakkama saama. Nüüd on ka neil kuus kaamerat.

Kas Eesti on VAR-iga maha jäänud või vastupidiselt paistab silma?

Kõva sõna on see kindlasti, kuna kuskil 35 liigat kasutavad VAR-i. Läti alustab meiega samal ajal, aga Leedu, Soome ja Rootsi pole seda veel kasutusele võtnud. Oleme ka ühed esimesed, kes kasutavad VAR-i jaoks internetipõhiseid protokolle, mis võimaldab meil olla oluliselt paindlikum ja teha seda kõike kordades odavamalt, kui näiteks Saksamaa ja Hollandi liigad, kes kasutavad meiega sarnast lahendust.