25-aastane Zunte sai 2022. aastal Eesti kodakondsuse, sest tema vanaisa oli Eestis pärit. Kuidas selline asi juhtus, et lätlanna otsustab Eesti lipu alla kolida ja viib selle siis skeletonisõitjana olümpiamängudele. Kust Eesti sellise sportlase sai?

"Tegelikult juhtus asi nii, et tema sai meid," vastas Eesti kelguspordiliidu peasekretär Tomingas. "Olime suhteliselt [ootavas] seisus oma alaliiduga. Tema tuli Eestisse ja tahtis hakata Eesti eest võistlema, tal oli lihtsalt liitu taha vaja. Me siis endiste kelgutajate ja kelguinimestega moodustasime liidu."

Mida kelguspordiliit oma olümpiasportlaselt ootab? "Ülimalt uhked esikümnes, aga ma ei saa midagi paha öelda, kui koht oleks esimese 15 seas. See oleks suur saavutus meile," ütles Tomingas. "Ta on hästi stabiilne sõitja, võtab rada hästi ruttu. Ma loodan, et ta annab endast parima."

Ajaloolise olümpiadebüüdi eel võiks kõigepealt selgitada ära skeletoni ja kelgutamise erinevused. "Rada on üks, kelgud täiesti teised. Kelgutamises jalad ees, selili kelgu peale. Skeletonis pea ees, kõhuli kelgu peal. Pluss juhtimine ja kõik see, kõik on erinev," ütles Tomingas.

Tegemist on äärmiselt vaatemängulise spordialaga, mis on olümpia toimumispaigas ka väga populaarne. "Eks jää on libe kõigile ja juhtub nii mõndagi. Otsitakse ikka neid kohti, mis on trikiga ja kus võivad olla mingisugused vead, kus inimene võib – me seda ei oota – kukkuda," selgitas Tomingas populaarsuse põhjuseid.

Tomingas tegeles nooremas eas ise kelgutamisega, aga ütles, et pead ette pöörata ei soovinud. "Kui ma omal ajal kelgutasin ja skeleton üldse päevakorda tuli, siis olles tol ajal üsna hulljulge tüüp, tõstsin käed üles!" rääkis ta. "Ma ei tahaks uskuda, et see nii ohtlik on. Olles nüüd ise käinud Cortina raja peal, siis see on hästi turvaline ja moodne. Usun, et täna see enam nii ohtlik ei ole."

Darta Zunte asub võistlustulle reede õhtul, ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne esimesest ja teisest sõidust algab kell 17.