Kurlingupaari eesmärgiks on olümpiamedal, aga kõigepealt tuleb sinna jõuda
![Harri Lill ja Marie Kaldvee](https://i.err.ee/smartcrop?type=optimize&width=1472&aspectratio=16%3A10&url=https%3A%2F%2Fs.err.ee%2Fphoto%2Fcrop%2F2024%2F10%2F01%2F2563799hceed.jpg)
Olümpiaalade maailmameistrivõistlustelt Eestile sellel aastal ainsa medali toonud kurlingu segapaar Marie Kaldvee ja Harri Lill on meie talialade vaieldamatu tippklass.
"Ma arvan, et see MM-i medal oli puhas töövõit ja kuna me oleme aastaid ikkagi selle järele ihanud, siis lõpuks suutsime selle ära vormistada, mis teeb tagantjärele meile ikkagi veelgi rohkem rõõmu," ütles Kaldvee ERR-i aastalõpuintervjuus.
"Kui mõelda üldse selle peale, milline tunne oli peale seda MM-i hõbedat, siis kõigepealt oli väga hea õnnetunne, et tehtud tööle sai lõpuks vääriline tasu, aga tegelikult tuli üsna pea ka see mõte, et okei, mis saab järgmisel aastal," lisas Lill. "Ma arvan, et olemegi Mariega sellises seisus, kus MM võib minna väga hästi, kui me teeme enda tööd väga korralikult, aga tegelikult see esimene kümme seal MM-il on nii võrdne, et sama suur, kui on tõenäosus lõpetada poodiumil, on ka see, et võid vabalt alagrupis olla neljas ja jääda play-off'ist välja. Selles mõttes see sõel on väga tihe."
"MM-i tulemus oli eelkõige järjepideva töö tulemus. Nii kaua olime proovinud, alati leidnud võimaluse, kuidas areneda ja võib-olla alati mitte sajaprotsendiliselt tiitlivõistlusel õnnestunud, siis seekord tegime enda tulemuse ära – võib-olla mitte isegi enda jaoks kõige meeldivama või ilusama mänguga, aga tulemus oli see-eest väga hea," rääkis Lill. "Selle jaoks, et me oleks tippu üldse jõudnud, oleme alati pidanud enda ümber olevat tiimi paremaks ehitama ja see tiimi ehitamine on selles mõttes väga raske töö, sest Eestis ei ole meil kedagi, kes oskaks meile öelda, et see on teil puudu ja see on olemas. Oleme ise läbi eksimuste ja õppimiste leidnud seda teed, keda meil jälle oleks juurde vaja. Kui me praegu mõtleme, et on päris hästi, siis tegelikult mõtleme iga päev ka seda, kuidas saaks paremini, sest kui me teeme sama hästi edasi nagu praegu, siis varsti me seal tipus enam ei ole."
![](https://s.err.ee/photo/crop/2024/12/19/2661613h850ct24.jpg)
"Kui saime MM-il teise koha, siis tegelikult enne MM-i oli meie jaoks üldse kõige tähtsam see, et koguda võimalikult palju olümpiapunkte ja selline maailma edetabelikoht ei olegi iseenesest meie jaoks kõige olulisem," sõnas Lill edetabeli esikohast rääkides. "Meie jaoks on ikkagi kõige olulisem teha ära see meie läbi olümpiatsüklite olnud eesmärk jõuda lõpuks taliolümpiale ja teha seal väga hea tulemus. Eks see MM-i teine koht on meie jaoks väga hea tunnustus, aga meie jaoks on olulised olümpiapunktid. Nii oli see selle aasta MM-il ja nii on see ka järgmise aasta MM-il."
"Tipus püsimiseks tuleb endiselt tööd teha ja mitte lõpetada edasi surumist. Ei saa väga puhkama jääda. Tuleb endiselt teha kõiki neid osi, mida teeme, sealt enamgi võib-olla juurde panna ja võtta maksimum, mis me sellel aastal oleme ka proovinud just välisturniiridel käimisega," sõnas Kaldvee. "Mida rohkem kvaliteetseid võistlusmänge saame, seda parem tõenäoliselt on ka MM-il meil olek ja parem füüsiline vorm."
Kurling on tegelikult Eestis uus ja võrdlemisi tundmatu ala. Kaldvee ja Lill on seda teed pikka aega käinud üksi, aga MM-i medaliga tunnetavad nad nüüd olümpiakomitee ja rahva tuge rohkem kui kunagi varem.
"Kurlingu teemal Eesti inimeste harimine, et kurlingut üldse Eesti inimesteni viia, see ongi mõnes mõttes meie töö. Tegelikult on ju veidi absurdne mõelda, et esimene kurlingukivi visati Eestis veidi rohkem kui 20 aastat tagasi ja nüüd oleme väga lähedal sellele, et olla taliolümpial," muheles Lill. "Annab leida teist sellist spordiala. Ja esimene moodne kurlinguhall Eestis tuligi ca 10 aastat tagasi. Tallinnas Tondirabas on praegu need võimalused olemas, et me üldse saaks olla seal maailma tipus, muidu me peaks sisuliselt terve aasta elama välismaal. See on kõik suure töö vili."
![](https://s.err.ee/photo/crop/2022/04/25/1446307h7cb3t24.jpg)
"See on tore, kui suudame tuua inimestele seda sporti lähemale. Paljud kindlasti esimese hooga ei kipu midagi kurlingust arvama, aga kui nad süvenevad või tulevad vaatama või ise proovima, siis kindlasti see teadmine süveneb ja võibolla isegi hasart kasvab selle vastu," arvas Kaldvee. "On veel alasid, mis ei näe esmapilgul atraktiivsed välja, aga kui hakkad tegema, tekib ikkagi mingi hasart, millega sa süvened ja tahad rohkem teada."
"Kes meist ei oleks siis vaadanud näiteks piljardit tunde lihtsalt sellepärast, et vaata kui põnev on, kuidas nad ikkagi liiguvad seal," lisas ta. "Meie jaoks on see aga eelkõige väga pikk töö jäähallis. Me oleme aastaid ehitanud enda ümber tiimi, nüüd on meil olemas kõik pusletükid, et teha veelgi parem tulemus ja veelgi paremini vaeva näha selle nimel. Meil on olemas spordipsühholoog, füsio, toitumisnõustajad, jõusaalitreener, kogu see tugi, kõikide inimeste poolt, lähedaste poolt on kindlasti aidanud meid päris palju paremuse poole."
Segapaaride MM-i hõbemedal tähendab muuhulgas Team Estonia kõrgeimat, A-kategooria toetust ettevalmistuseks. Avaliku tähelepanu, toetuste ja kõrgete ootustega kaasneb paratamatult ka pinge, seda eriti just olümpia-aasta eel. Kurlingupaari endagi sihid on kõrgele seatud, ent pingega osatakse toime tulla.
"Vähemalt minul isiklikult ei ole praegu suurt pinget just olümpiamängude osas, mina isiklikult mõtlen selle peale, kuidas sel aastal väga hästi mängida ja tiimiga ka teeme seda tööd just selle jaoks, et see aasta MM-ilt tuua see olümpiakoht ja siis seame oma fookuse olümpiale," ütles Kaldvee. "Kuna meil kohta garanteeritud ei ole, MK-edetabeli alusel seda me ei saa, peame siiski vaeva nägema, et see koht endale tuua ja ei saa hetkel juba hakata mõtlema olümpiamedalist. Aga sellegipoolest on meil eesmärk MM-il suur, tuua sealt võimalikult kõrge koht. Kuldmedal oleks sealt eriti suur saavutus, aga selle nimel töö käib."
"Meie eesmärgiks on kindlasti olümpiamedal, aga võtame sammu korraga ja keskendume esmalt MM-ilt punktide toomisele, et saaks ikka Itaaliasse minna," lisas Lill.
***
Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2024. Sport" ETV-s 29. detsembril kell 18.45.
Toimetaja: Anders Nõmm