"Olümpial olemine on ikkagi äge asi. Väga uhke tunne on. Pingeline ja väsitav muidugi ka. Minu töö oli olla, rahulik, kaine mõistusega, tuletada Reenale olulisi asju meelde, mille kallal me oleme tööd teinud. Mitte midagi uut tuua sisse, mitte liialt torkida kui ei olnud vaja. Ma arvan, et ma suutsin seda küll teha," ütles Stoljarova ERR-ile.

Vibulaskja Reena Pärnat laseb võistlustel väga kõrge pulsiga. Stoljarova usub, et see ei ole hea tulemuse tegemisel takistuseks. "Eks pulsid on erinevad. Kohe stardis on mõnel erutustase kõrgem kui teisel. Kihvt on näha, et sellise kõrge pulsiga saab väga hästi lasta. See ei peaks kunagi olema takistus. Kui liiga palju sellesse kinni jääda, siis energia läheb valesse kohta," kommenteeris Stoljarova.

Olümpialt on aga Stoljaroval tulevikuks palju kaasa võtta. "Seda kõike ma analüüsin, kui ma jõuan koju. Informatsiooni on väga palju, mida sisse võtta. Jälgin, vaatan, loen uudiseid, kuidas seda kõike kajastatakse. Järeldusi ma teen natuke hiljem," arutles Stoljarova.

Tema sõnul julgevad sportlased üha rohkem ka oma vaimsest tervisest rääkida. "Julgevad ja see on äge. See on väga, väga hea. Ma loodan, et sellest tuleb positiivne trend, et me võtame vaimset tervist sama olulise asjana kui füüsilist tervist ja see ei ole tabuteema, millest rääkida," arvas Stoljarova.

Ettevalmistus selleks, et Stoljarova treenerina olümpiale kaasa minna saaks algas olümpiale kvalifitseerumisperioodil, mil ta käis Pärnatiga olulistel võistlustel kaasas. "Väga tahaks tulla muidugi veel. Minu jaoks see on olümpiadebüüt, selline teistmoodi olümpia. Kindlasti see andis mulle hea kogemuse. Ma tean ka, mis siin enam-vähem toimub. Reenaga ka eelnevatel võistlustel kaasas olemine oli see, mis aitas ka mind siin väga palju. Ma käisin eelnevalt Türgis ja Pariisis, kus olid olulised kvalifitseerumise võistlused. Sealt ma ikka õppisin väga-väga palju," ütles Stoljarova.