Tormis Laine oma olümpiast: see ei ole see, mille nimel mina sporti teen
Eesti mäesuusataja Tormis Laine katkestas Milano Cortina olümpia meeste slaalomi esimese laskumise. Mõne päeva eest toimunud suurslaalomis sai ta 28. koha. Kokkuvõttes Laine oma olümpiaga rahule ei jää.
Tormis, need olud on täna väga ebavõrdsed. Alustame sinust. Mis sai täna saatuslikuks?
Raske kombinatsioonis... ma arvan, et tegin liinivaliku nagu tahtsin, aga ma ei saanud oma kehamassi piisavalt üle välissuusa. Seal oli jäisem koht, siis suusk ei lõika. Kuna kombinatsioon oli mäega vertikaalselt, siis oli väga vaja grip'i saada, et saaks pöörde tehtud. Mina kallutasin liiga palju sisse. Seal ei olnud väga võimalust midagi teha.
Vahepeal tundus, et katkestajaid on rohkem kui allajõudjaid. Need olud on ikka päris kohutavad täna.
Ma ei ütleks, et kohutavad. Nad on rasked. Lund sajab ja rada läheb natuke katki. Aga samas on lihtsalt raske rada pandud. Nähtavus on raske, aga mõni võistlus lihtsalt ongi raske. Ma ei ütleks, et see on uskumatu ja ei tea, mis toimub. Kui täna oleks maailmakarikas ja tase veidi ühtlasem, siis oleks väga põnev teine sõit, kuna seal lööks kogu pundi jälle sassi.
Kuidas oma kolmanda olümpia kokku võtad? Üleeile oli emotsioon nukker, aga siiski 28. koht.
Need ei ole need kohad, mille eest mina sõidan. Ma saan aru, et... Ma pean vabandama, väga paljud kirjutasid seda, et liiga negatiivne ja enesekriitiline olin. Ma tean, et võib-olla mõni teine sportlane tuleb siia intervjuule ja ütleb peale 28. kohta, et väga hea ja kõik hästi. Aga see ei ole see, mille nimel mina sporti teen.
Ma olen pettunud, aga kui me vaatame, kuidas mul hooaeg on läinud, siis see ei olnud ka väga realistlik, et tulen siia ja teen selliseid tulemusi, mida väga-väga südames tahaks teha. Kahju, et see olümpiahooaeg on olnud nii kehv, aga mis seal ikka - mul on häid inimesi kõrval, kellega olen väga palju rääkinud.
Ühte asja saan lubada - ma alla ei anna. Isegi, kui eneseusku on raske üleval pidada, siis ma annan endast parima, et ikka edasi uskuda. Ma tean, mis mus ees on ja arvan, et suudan veel oma eesmärgid saavutada.
Sa oled ka öelnud, et minna kaks sammu edasi, tuleb võtta samm tagasi. Mis sel hooajal veel ees ootab?
Ilmselt lähen nüüd kontinentaalkarikasarja. See olekski samm tagasi. Koguks natuke võistluskilomeetreid, mis on maailmakarikalt väljas. Samas on mul vaja FIS punkte, et mul järgmisel aastal stardinumber maailmakarikal enam-vähem okei oleks.
Just rääkisime siin mäe peal treeneriga, et olen sel hooajal nii palju treeninud. Enda tiimist pikalt kõige rohkem treeninud, päevi ja sõite. Praegu on selline tunne, kuidas peksame järjest peaga vastu seina. Nagu üritaks seinast läbi minna.
Praegu natuke hoog maha. Siis teen veel viimase MK-etapi Sloveenias ja siis ilmselt veel uuesti kontinentaalkarikasari. Peale seda testime suuski ja paneme paika plaanid järgmiseks hooajaks.
Toimetaja: Siim Boikov









