Meie kurlingu esipaar, viimasel poolel aastal ei ole teil läinud nii hästi, kui meie kõik oleme harjunud ja kui te ka ise olete harjunud. Miks see nii on?

Harri Lill: Tulemuste põhjus seisneb peamiselt selles, et me pole piisavalt kvaliteetselt mänginud. Põhilised probleemid on kiiruse kontrolliga, muud asjad teeme laias laastus õigesti. Aga ma arvan, et hea asi selle juures on, et me teeme neid vigu praegu ja meil on, millest õppida. Me teame väga hästi, millele treeningul keskenduda ja need treeningturniirid ja MK-etapid ongi selle jaoks, et olümpiaks valmistuda. See on peamine.

Marie Kaldvee: Meil on need pusletükid olemas. Meil on vaja panna need kokku ühel turniiril, mängida iga mäng piisavalt hästi. Meil on olnud turniire, kus me mängime üksikud mängud hästi, aga sellest ei piisa hetkel, et võita turniire.

Kui palju see teid ennast loksutab, et need tulemused sellised on?

MK: Noh ega sportlasena pole kunagi hea tunne, kui oled paari kuuga kaotanud sama palju mänge kui eelmise hooaja peale kokku. Aga jällegi, oluline on sellest õppida ja minna edasi paremini. Meil ei ole see seis nii halb kui numbrid näitavad. Trennis tuleb väga hästi välja ja see tähendab, et oleme ju võimelised.

Üle pika aja tuli loovutada maailma esipaari koht austraallastele ja seejuures neil endal veel üldse seda olümpiapiletit ei olegi. Kas see näitab seda, et see tase seal tipus on ikkagi kohutavalt kõva?

MK: Jah, tase on viimased kaks-kolm aastat olnud väga-väga tihe ja esinumbri koht sõltub üksikutest tulemustest ja samuti turniiridest. Austraalia on samuti väga palju turniire mänginud sel aastal. Neil on hästi läinud, aga samas pole vahet, mis sa nüüd viimased kaks kuud teed, oluline on see, mis sa pika aja peale teed. Olümpiakoha peale on neil väga tihe võistlus teiste riikidega, kes on tipus, seega lihtne neil kindlasti ei ole, nende peal on pinge ilmselt palju suurem.

HL: Ma arvan, et taset näitab ka see, et kui mõtled, et meil on viimasest kahest MM-ist teine ja neljas koht, justkui väga hea olümpiapositsioon enne turniiri, siis tegelikult iga võistkond seal põhimõtteliselt on MM-i medalitega, et tegelikult kõik on väga head, ainult väga head ongi koos.

Kui me siin sügise hakul rääkisime, siis oli juttu sellest, et nüüd on uued kivid. Kuidas te nüüd nende uute kividega harjunud olete? Ja ma saan aru, et tegelikult on üks knihv nendel uutel olümpiakividel veel ka juures?

HL: Jah, uued sangad on olümpial kividel, mida me ei olegi enne saanud turniiridel mängida. Me saime käia Soomes neid ühel päeval tunni aja jooksul testimas ja nüüd me teame millised need sangad on. Tõepoolest, nad kontrollivad seda, et mis hetkel sa sangast lahti lased. Neid meil kodus ei ole, aga nüüd me teame, mis tunne nendega mängida on. Selline tunne nagu mõned aastad tagasi, kui nendest oli eelmine versioon võistlustel, et meie jaoks midagi keerulist ei ole selles.

MK: Ma arvan, et uued kivid on kindlasti aidanud meid Tallinnas väga palju edasi tehnilises mõttes, aga need tuled, mis kivide küljes on, need kindlasti teevad mängu ausamaks. Meil on selline reegel, et enne punast joont – või siis sinist joont – tuleb lahti lasta. Paljud tiimid on hakanud natuke varastama ja need tulukesed kindlasti aitavad siis ühte reeglit paremini kohaldada, mis OM-il on väga oluline.

Ma tean, et natuke saite ringi nuuskida ka Cortinas, või täpsemalt Harri sai seal käia ja näha. Mida see Cortina külaskäik näitas – milline on seal see hall ja see jää, kus te võistlema hakkate?

HL: Eelkõige näitas Cortinas käik seda, et väga ilus koht on, aga ruumi väga ei ole. Väga tihe ja kodune tuleb seal hallis olek, kõik tiimid on võrdlemisi ninapidi koos, olümpiaküla on lihtne nagu alati, aga ma arvan, et distantsi mõttes on hea, et olümpiaküla ja halli vaheline reis ei ole eriti pikk ja ma arvan, sportlase jaoks saab seal kõik vajalik olemas olema.

Mis järgmise kuu aja jooksul, see aasta, nii palju kui seda veel järele on jäänud, teid ees ootab?

HL: Kõigepealt läheme Rootsi, mängime Uppsalas, siis läheme Saskatooni, mängime Kanadas ja aasta lõpus uuesti Rootsis, et kaks Rootsis käiku, üks Kanadas. Kõik kolm on korralikud turniirid, kus saame häid mänge, saame näidata, kas on paremaks läinud asi.

Millised need eesmärgid on eelkõige?

MK: Rootsis on meil kindlasti suur eesmärk võimalusel kohtuda Rootsi segapaariga, kes läheb olümpiale. Oleks hea näha, mis seisus nemad on. Aga iga võistlus, iga mäng korraga üritame pusle paremini kokku panna ja anda endast maksimum, et saada ka maksimumtulemus sealt ja enesekindlust OM-iks koguda.