Tšehhi tugevuselt kolmandas jalgpalliliigas maksis üks isa möödunud aastal klubile 20 000 eurot, et nad tema poja meeskonda võtaksid – hinna sisse kuulus ka vähemalt kümme minutit mänguaega.

Tähelepanu saab tõmmata ka teistmoodi: Eesti-Läti korvpalliliigas "palkas" uustulnuk Riia Zelli mullu talvel kohaliku rannavõrkpallitähe Aleksandrs Samoilovsi. Kahekordne Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist tuli veebruaris Viimsi vastu ka väljakule ja sai kolme ja poole minutiga kirja kaks punkti ja kaks lauapalli.

Kas midagi sellist võiks kõne alla tulla ka jäähokis? "Hokis on see vist natuke keerulisem - uisuoskus on kindlasti vajalik. Palliplatsil joosta on oluliselt lihtsam kui hokimängus, see on tervisele ohtlik, kui keegi selline liigamängus jääle lasta," tõdes HC Pantri finantsjuht Meelis Luht.

Kui aga tuleb sponsor, kes ütleb, et siin on X summa raha, aga tahaksin mängida ka? "Väga raske küsimus. Eks see oleneb juba summast. Mingid vahetused oleks võimalik, aga sa paned ikkagi inimese tervise ohtu. Kui aga tahtmine on suur, on see kindlasti võimalik," lisas Luht.

"Teen naljaga pooleks üleskutse: kui keegi tahab, et ta poiss Võru võrkpalliklubis mängiks, siis 100 000 euro eest võime mõne mängija või toetaja pingi peale võtta küll!" sõnas Võru Barruse peatreener Oliver Lüütsepp. "Nali naljaks, aga mul ei tule sellist värvikat juhtumit ette. Eesti on väike, võrkpalliskeene on ka piisavalt väike, et ega neid isiklikke kokkupuuteid on ette näidata küll. Et aga keegi tooks sellepärast raha sisse, ei oska küll näitena tuua."

Kuula lõiku esmaspäevasest Vikerraadio spordisaatest (alates 9.30):