Eesti käsipallikoondis on kaks korda olnud suhteliselt lähedal EM-finaalturniirile pääsemisele. Ometi mööduvad teie tegemised sageli suurema särata. Mis seisus sa pärast Thomas Sivertssoni ajastut selle koondise kätte saad?

Mõnes mõttes ootusärevas seisus. Kuna oleme otsustanud teha kerge noorenduskuuri - juba mõnda aega on sellest juttu olnud, et tuleb väike lüke ära teha... Tegelikult on täitsa okei. On mehed, kes tahavad. On olemas ka mõtted, mida realiseerida. Meil on asjad päris okeid hoolimata sellest, et võib-olla on jäänud mulje, et nii või naa. Aga see teeb võib-olla ka meil elu lihtsamaks.

Noorenduskuur küll, aga kas on taset ka?

Meil on mehi täpselt nii palju nagu on. Ega kedagi metsas peidus ei ole ja kedagi me kinni ei hoia. Aga nendega, kes on, tuleb tekitada natuke teadvustatum tegevus. Meil on ägedaid noori, kes tahavad pingutada ja kes on motiveeritud. Ma usun, et see asi on meil on minemas ainult positiivses suunas.

Olid ka Sivertssoni abitreener. Kui palju on ideid, mida siis koondise juures rakendada ei saanud ja nüüd saad?

Seal oli väga palju häid asju. Meil on väga palju asju, mida jätkata ja teeb ka meie töö täna lihtsamaks. Ja siis on mingid asjad, kus - tundes paremini mängijaid - saab kedagi paremini rakendada. Mängijate tundmine, nende parema ressursi väljavõtmine - selles on meil kindlasti võimalus juurde panna.

Kohe tulevad elu ja surma peale mängud Lätiga MM-eelvalikturniiril. Mainisid noorenduskuuri - milline see koondis saab olema? Kas ma loen ka natuke välja seda, et veteranid nagu [Mait] Patrail ja [Dener] Jaanimaa tulevad?

Esimeses faasis ei ole tulemas. Otseselt pensionile saatmist ei ole. Meil on suurem ring, kus on 35 mängijat - sinna nad kuuluvad. Esimeses tsüklis, kus läheme koht Lätiga... läheme natuke nooremate mängijatega. Neli-viis meest, kes on Eesti koondist aastaid väga lahedalt aidanud, jäävad hetkel kõrvale.