BFM-i tudengid võtsid südameasjaks tutvustada parasporti laiemale üldsusele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Parasportlased on pühendunud ja inspireerivad inimesed, kes saavad harva teenitud tähelepanu. Varju jäämine ja vaikselt oma asja ajamine tähendab paraku seda, et sponsorid pahatihti parasportlasteni üldse ei jõuagi. Balti Filmi-ja Meediakooli ristmeedia tudeng Karl Agapuu koos mõttekaaslastega on võtnud südameasjaks tuua parasporti rohkem erasponsoreid ja tutvustada parasporti ja -sportlasi laiemale üldsusele.

Agapuud ennast inspireeris mahukat projekti ette võtma koostöö kettaheitja Egert Jõesaarega. "Ma olen teda pikemat aega tundnud, kaheksa-üheksa aastat tagasi tutvusime. Sel ajal ta ei teinud professionaalselt sporti, aga kui ta Rio olümpiat tagasi tuli, siis ta võttis selle asja tõsiselt ette. Ta tahtis medalit võita ja siis ma nägin, kui palju ta selle jaoks vaeva näeb. Tegi kaks korda päevas trenni ja otsis sponsoreid," rääkis Agapuu intervjuus Vikerraadiole. "Kui ta Euroopa või maailmameistrivõistlustel käib, siis see jookseb kuidagi rahvast ja meediast mööda, keegi ei ole väga huvitatud sellest. Seepärast, kui parasportlane läheb mõne sponsori juurde, siis nad lihtsalt ei ole huvitatud toetamisest, sest keegi ei tunne neid väga. Ma tahaks tuua neid natuke ettepoole ühiskonnas, et inimesed oleksid paraspordiga kursis, tunneksid neid sportlaseid ja teaksid, mis aladega nad tegelevad. Tutvustaks parasporti natuke inimestele."

"Itaalias näiteks on parasport suhteliselt populaarne. Seal tegid selle populaarseks kaks sportlast, mille peale inimesed hakkasid rohkem huvi tundma," jätkas Agapuu. "Üks oli kunagine vormelisportlane, kes jäi ratastooli ja hakkas parasporti tegema ning inimesed hakkasid peale seda talle kaasa elama ning teine on üks naisterahvas. Ma arvan, et hetkel inimesed ei oska parasportlastele kaasa elada, kuna nad ei tunne neid, nad ei tea, mis nad teevad ja see on jäänud teadmatuse taha. Peab olema värvikaid karaktereid, kes rahvale peale lähevad."

"Kui projektiga alustasime, siis me tegime enda sihtgrupi uuringu. Sealt tuli välja, et inimesi väga huvitab, mille jaoks parasportlased teevad spordiga proovi. Nende sõnul on parasportlastel põhjust niiöelda pigem sapine kogu maailma peale olla, aga huvitav põhjus on teada, miks nad seda teevad. See on hästi inspireeriv nende jaoks ja nad tahavad teada, kust nad tulevad ning nende lood on inimestele hästi põnevad," lisas Agapuu.

Paraspordi tutvustamise projekt sai alguse dokumentaalfilmiideest, aga hõlmab nüüd ka fotonäitust, sotsiaalmeediakampaaniat ja üritusi koolides. Mahuka ettevõtmise õnnestumiseks kogutakse toetust Hooandjas.

"Meil oli plaan teha Egert Jõesaarest dokumentaalfilm. Kuidas ta on jõudnud sinna kus ta on, mis ta on pidanud läbi elama, milline parasportlase elu välja näeb ja üks hetk tekkis võimalus projekti laiendada ehk nüüd on Egert selles filmis peategelane, aga me räägime ka paraspordist laiemalt," rääkis Agapuu. "Kaasame sisse ka teisi sportlaseid. Dokumentaalfilm on üks suurem osa projektist, kuhu kuuluvad veel fotonäitus, mis on kaubanduskeskustes rändnäitusena. See on üks võimalus jõuda paljude inimesteni. Kolmas osa on sotsiaalmeediavideo, mis tuleb hästi jõuline ja inspireeriv. Seal on meie enda parasportlased ja see võiks panna tavainimesi liikuma. Veel on ka üritused koolides, mida praegu korraldatakse Eesti Paraolümpiakomitee poolt. Tahaks ka nendest osa võtta, tahaks tutvustada noorematele generatsioonidele parasporti ja -sportlasi. Kui nad puutuvad kokku mõne puudega inimese või parasportlasega, siis nad ei ole heidutatud sellest, nad on sellega varem kokku  puutunud ja seeläbi julgemad."

Erasponsorite toomine parasporti on projekti peamine, aga sugugi mitte ainus eesmärk. "Põhiline eesmärk on tuua erasponsoreid sportlastele, aga sellega on kaasnenud mitmeid teisi aspekte," jätkas Agapuu. "Erasponsorite toomine käib läbi tuntuse tõstmise. Samal ajal on paraspordiorganisatsioonidel praegu keeruline leida juurde uusi parasportlaseid, kuna neil ei ole ligipääsu nimekirjadele, mis on riigil olemas. See on ka üks väljund, kuidas inimesed saaksid teada ja kuidas nad saaksid spordiga alustada. Meil on näiteks inimesi, kes autoõnnetuses saavad vigastada ja siis kaob neil siht elus ära. Sul olid elus plaanid ja nüüd on kõik ära rikutud. Sport võib sind viia kokku inimestega, kes on sarnase olukorra läbi elanud, see annab elurõõmu juurde, tekib mingi siht ja sa tahad midagi saavutada."

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: